Linn võtab suuna riigigümnaasiumile (8)

TULEVASED GÜMNASISTID: Kui Kuressaare saab riigigümnaasiumi näiteks aastal 2020, tulevad uue kooli esimesed õpilased muu hulgas ka nende SÜG-i praeguste kuuendike seast.
MAANUS MASING

Ühe puhtakujulise gümnaasiumi kõrval näevad linnajuhid Kuressaares juba lähiaastatel kolme põhikooli.

Mõni aasta tagasi riigigümnaasiumi suhtes äraootaval arvamusel olnud Kuressaare linna esindajad lähevad tuleval nädala minister Mailis Repsi juurde sõnumiga, et nüüd võiks hakata kooli rajamise teemal läbi rääkima. Sellise seisukoha võttis ka linnavolikogu hariduskomisjon.

“Ruumi- ja rahapuudus,” põhjendas abilinnapea Tiia Leppik (pildil). Riigigümnaasiumi avamine tähendaks leevendust mõlema osas. Lisaks gümnaasiumi korrastamisele tooks see raha põhikoolide korrastamiseks.

Linnavolikogu hariduskomisjonis käidi välja seisukoht, et linnas peaks olema lisaks gümnaasiumile vähemalt kolm põhikooli. Arutletud on sedagi, kas ehitada täiesti uus gümnaasiumihoone või jätkata olemasoleva nelja koolimajaga ja üks neist renoveerida.

Viimase variandi puhul tuleks Leppiku sõnul kõne alla Vanalinna kooli uuendamine ja kaasajastamine gümnaasiumiks. Põhikoolina tuleks siis omakorda kasutusele võtta endine Kuressaare põhikooli hoone Garnisoni tänaval.

Komisjoni arutelus toodi välja asjaolu, et riigigümnaasiumis võib olla vähem kohti, võrreldes praeguse õpilaskohtade arvuga. See tooks omakorda kaasa konkurentsi sisseastumisel. Abilinnapea Leppik ütles, et kui praegu on Kuressaare gümnaasiumi (KG) ja Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) peale kokku 480 õpilast, siis riik on Kuressaares ette näinud 400-kohalist kooli. “Kooli suuruse üle on riigiga võimalik veel arutada,” arvas ta.

Tiia Leppik kinnitas hariduskomisjonis väljakäidud seisukohta, et muudatustega ei tohi hariduse kvaliteet ja õpilaste olukord halvemaks minna.

Teadupoolest rõhus Kuressaare varem alati sellele, et siinne koolivõrk on heas seisus, kõik on hästi ja riigigümnaasiumi vaja pigem ei ole. Tiia Leppik ütles, et nüüdseks on olukord võrreldes mõne aasta tagusega muutunud. „Toonastes tingimustes oli meie seisukoht põhjendatud,” ütles ta. 

Suurim muutus on õpilaste arvu suurenemine. Kui 2012/2013. õppeaastal oli linna koolides 1934 õpilast, siis nüüd on 2108 õpilast.

Leppik tõdes, et arvu suurenemine on mõneti üllatav, täielikku põhjust teada ei ole ja ette seda arvata ei osatud. Näiteks on juhtunud juba ka nii, et suisa õppeaasta keskel tulevad lapsevanemad sooviga panna oma laps poole õppeaasta pealt linna kooli esimesse klassi. Kitsikuse tõttu kaaluti vahepeal KG juurde koguni moodulmajade rajamist.

Leppiku sõnul ei ole ka praegust lasteaialaste arvu vaadates ette näha õpilaste arvu vähenemist ning kindlasti tuleb arvestada Saaremaa valla tekkimisel toimuva õpilaste liikumisega. Seda pigem maalt linna. Maakoole riigigümnaasiumi loomine otseselt kuidagi ei puuduta. 

Juhul kui riigigümnaasiumi ehitamine teoks saab, ei juhtu see siiski varem kui 2020. aasta paiku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 958 korda, sh täna 1)