Trahvid palgapõhiseks – poolt või vastu? (2)

Plaanitava uue trahvisüsteemi järgi hakkaks väärtegude trahvide suurus sõltuma inimese sissetulekust. Kas palgapõhised trahvid – mida kõrgem töötasu, seda suurem trahv –muudavad inimesed seaduskuulekamaks, vähendades näiteks roolijoodikute arvu?

Rait Mändla, autospordihuviline ettevõtja Kuressaarest:

Joobes juhtimise puhul peaksid trahvid küll suured olema ning see summa peaks suur olema nii madala kui ka suurema palga saajate jaoks. Kui näiteks 200 eurot on seadust rikkunud inimese jaoks köömes, ei tee ta järgmine kord ju midagi teistmoodi. Nii et trahvi palgaga sidumisel andku valitsus aga minna! Kes seadust rikub, peab ka vastutama.

Olen ka ise nooruspõlves seadust rikkunud. Nüüd on mul vanust juurde tulnud ja mõistus pähe samuti, aga noorena sai neid kiiruseületamisi ikka kogutud, liigagi palju. Isegi load võeti mul korduvalt ära. Aga ilmselt olen õnnesärgis sündinud – trahvid väga suured ei olnud. Kui trahvid oleksid suured, küll siis tõmbaksid paljud tagasi.

Lembit Rätsep, endine Kuressaare konstaabel:

Purjuspäi rooli taha istudes – ole sa väikese- või suurepalgaline, tegu on ju üks. Ohtlik sulle endale ja teistele. Osaliselt olen aga kahe käega sellise muudatuse poolt. See on tõsi, et praegu on miinimumpalga saaja jaoks trahvid suured, rikkuri jaoks aga nagu nuusata. Madalapalgaline, kes saab korraliku rahalise “laksu”, võtab karistusest kindlasti õppust.

Tavainimese jaoks on trahvid ju üsna krõbedad. Mina kui pensionär seadust ei riku, aga kui seda teeksin, võtaks trahv ikka põlvist nõrgaks. Rikkur maksab aga trahvi ära, temale ei avalda see mingit mõju. Kui kõrgepalgalise trahv määrataks aga vastavalt tema palgale, siis paneks see ta ilmselt mõtlema. Siis oleks sellisest karistusest abi, vähemalt ma tahaksin seda loota.

Korrakaitsjatöös puutusin kokku igasuguste inimestega, ka sellistega, kes korduvalt trahvi said ja sellele vaatamata seadust rikkusid. Arvan, et ainult trahvidega kedagi ümber ei kasvata.

Rainer Antsaar, Kuressaare politseijaoskonna juht:

Täna toimib selline süsteem juba kuriteo toimepanemise eest kohaldatavate rahaliste karistuste määramisel. Kui juhid mootorsõidukit üle 1,5-promillise joobega, ongi karistuseks rahaline karistus rikkuja sissetulekut arvestades. Mina pigem toetan selle süsteemi ühtlustamist.

Kas aga madala ja kõrge palgaga inimeste trahvid peaksid olema erinevad? Karistuse mõjust rääkides oleks nii igal juhul õiglasem. Kui kiiruseületamise eest ühtemoodi 100 eurot trahvi saada, siis mõnda suurema palgaga inimest selline karistus ei mõjuta. Teise jaoks aga, kes näiteks tööl ei käi, on see 100 eurot tema sissetulekut arvestades väga suur summa.

Karistus peab olema mõjus ja täitma oma otstarvet, et inimene edaspidi rikkumistest hoiduks ja käituks seaduskuulekamalt. Kas uus trahvisüsteem näiteks joobes juhtide arvu vähendaks, ma ennustama ei hakka. See oleks nagu tuha pealt ennustamine. Trahvidest üksi ei piisa, vaja on muuta alkoholitarbimise kultuuri.

Helerin Salu, ettevõtja Pihtla vallast:

Kui trahvimäärad tõuseksid, arvan, et siis väheneksid ka rikkumised. Samas on see minu meelest kahe otsaga asi. See on tõsi, et praegu, kui trahvisumma on kõigil üks ja sama, suhtuvad kõrge- ja madalapalgaline sellesse erinevalt.

Väikese palga saaja jaoks võib trahvisumma olla suur raha. Samas jällegi – miks ta siis sõitis purjuspäi? Kui ta sellise otsuse tegi, siis peabki ta selle eest maksma.                        

Kui uue trahvisüsteemiga eeskätt suuremapalgaliste rahakoti kallale minna, siis neid vist hoiaks palga järgi määratud trahv seadust rikkumast küll. Kui aga madalapalgaline tunneb, et tema jaoks trahvid oluliselt ei suurene, siis jätkab ta ikka samamoodi nagu seni.


Suurem palk – suurem trahv

Valitsusele esitatud reformiplaanide järgi on trahviühiku suurus kavas sissetulekuga siduda selliste raskemate väärtegude puhul nagu joobes juhtimine ja suuremad kiiruseületamised, samuti juhiloata sõitmine, kui inimesel pole juhtimisõigust või see on peatatud.

Kuritegude rahaline karistus on sissetulekuga seotud olnud juba aastaid.

Eesti Päevaleht kirjutas, et alates 2018. aastast, kui muudatused võiksid jõustuda, võib keskmise palga teenija saada mõne raskema väärteo eest trahvi isegi kaks korda rohkem kui miinimumpalga teenija.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 314 korda, sh täna 1)