Turg tegi 10-miljonilise “allakäigu” (2)

ISELOOMUGA: Kiiremini leiavad ostja ka renoveeritud korterid n-ö iseloomuga vanalinnamajades. Jüri Aljase sõnul on uued säärased korterid kohe müüki tulemas Suur-Sadama tänaval.
MAANUS MASING

2016. aastal oli Saare maakonna kinnisvaraturul tehinguid 10,3 miljoni euro eest vähem kui aasta varem.

Langus oli seejuures nii tehingute arvus kui ka koguväärtuses. Kui mullu oli tehinguid 40,6 miljoni euro eest kokku 1710, siis aasta varem vahetas omanikku 1776 objekti ja summa oli 50,9 miljonit eurot. Tehingute arvus tähendas see aastate võrdluses 3,7%, nende koguväärtuses aga koguni 20,3% suurust kukkumist.

Compakt Kinnisvara maakler Allar Sepp sõnas, et eelmine aasta oli pigem maade ostu-müügi aasta. “Ei ole mõtet ju maad hoida ja täis kasvada lasta,” selgitas ta. “Parema kasutuse leiavad põllumaale kohalikud ettevõtted, et areneda, ja seeläbi muutub kõigi elu paremaks.”

Domus Kinnisvarale oli 2016 hea aasta, tunnistas maakler Jüri Aljas. Ta tõdes, et õnnelikke kliente oli palju ja ka ettevõtte eesmärgid said saavutatud. Aljas on seda meelt, et rahuliku kasvu aega võib heaks nimetada. “Kes sõjas käinud on, küll see rahuaega hinnata oskab,” arvas ta. “Pangad andsid rahvale laenu, sukasäärest võeti sääste ja talendid tassisid välismaalt raha koju.”

Uued korterid kallimad

Mullustest tehingutest kõneldes rääkis Aljas, et Kuressaare kortereid osteti-müüdi 10% rohkem ja korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis 11%. Maakler tõi välja, et juba 2015. aasta lõpust on müügis olevate korterite arv järjest kahanenud, aga keskmine hind tõusnud. “Keskmise hinna tõusu tingib uute müüki tulnud korterite kõrgem hind,” selgitas ta.

Majadega tehti Kuressaares aga 23% rohkem tehinguid ja ka nende keskmised tehinguhinnad tõusid. Kõik see näitab Aljase sõnul, et “Saaremaa majanduse vererõhk on normis ja kõht käib läbi”.

Lahates mulluse kinnisvara-aasta eripärasid, tõi Jüri Aljas välja, et linnas oli palju tehinguid väikeste, kuni 30 m2 korteritega. “Põhjuseks on suhteliselt madalate palkadega Kuressaare tööturg, mis küll tolmuimejana inimesi küladest linna imeb, aga suuremate korterite ostmiseks palka maksta ei jaksa,” ütles ta.

Ära tasub märkida ka tõsiasja, et kolmetoaliste korterite nõudlus ja keskmine ruutmeetrihind on tõusnud. Samas on päris suurte korterite ja ridaelamute nõudlus ning tehingute arv järsult, lausa 24% langenud. “See näitab, et lastega pered, kellel on tõepoolest suurt pinda vaja, kaaluvad pigem uue ja kaasaegse maja ehitamist linna lähiümbrusesse,” põhjendas Aljas. “Tendentsi kinnitab ka tõsiasi, et enamik maakonna hoonestamata kinnistute tehinguid tehti Kuressaare linna ja selle lähiümbruse, Lääne-Saare või Pihtla valla kruntidega.”

Kuigi lõviosa mullustest tehingutest toimus korrusmajade tüüpkorterite järelturul, leidus ostjaid ka korteritele, mille ruutmeetri hind oli 1300 eurot ja enamgi. “Selles turusegmendis leiavadki kiiremini ostja hästi renoveeritud korterid nii-öelda iseloomuga vanalinnamajades,” nentis maakler.

Ostjate seas andis mullu ja annab ka nüüd ikka tooni lastega kolmekümnendates aastates pere, kes endale kodu ostab. “Need on maakleritöö ilusaimad hetked, kui saab oma kodu nimel tööd rabanud noortele inimestele võtmed ulatada,” tunnistas Jüri Aljas.

Lisaks välismaal jalad alla saanud inimestele jõuab koju tagasi ka eakamat rahvast, lisas maakler.

“Väiksem korter üksi jäänud inimesele või maamaja Saaremaa juurtega pensionieelikutest paarile, kes pealinna korteri müüvad või lastele kasutada jätavad – sellised tehinguid on ka tihti.”

Investeeringuna ostetakse Saaremaal kinnisvara vähe. Raha otsib teed suurematesse keskustesse, kus tagasiteenimise lootus on suurem, märkis Aljas.

Palju oli 2016. aastal kortereid ja maju, mida müüsid pärijad. Samas anti päranduseks saadud põllumaa pigem rendile. “Mitmed suuremasse korterisse kolijad eelistasid osta selle laenuga, väiksem jäi lisatagatiseks ja anti üürile, sest üüriturg Kuressaares oli möödunud aastal jätkuvalt kuum.”

Üheks turumootoriks on Jüri Aljase kinnitusel ka väikeettevõtjatest ehitajad, kes ostsid eelmisel aastal kapitaalremonti vajavaid kortereid, tegid need korda ja müüsid edasi.

Korterite olulist hinnatõusu 2017. aastal Domus Kinnisvara maakler ei usu.

“Läinud aastal mõningane hinnatõus juba oli ja maakonna majanduse seis, inimeste ostujõu ja rände näitajad lihtsalt ei luba suuremat tõusu prognoosida,” selgitas ta.

Majadele pakub ta umbes 5% keskmise hinna tõusu, mõnevõrra võib suureneda üle 100 000-euroste elamutega tehtud tehingute arv ning müüki tulevate majade arv tõuseb. Kruntide tehingumahud ja hinnad, äri- ja tootmispindade hinnad ja ka üürimäärad jäävad Aljase hinnangul aga 2016. aasta tasemele.

Kinlux Vara maakleri Anli Alliksoon-Juursalu (pildil) hinnangul oli aasta 2016 vaatamata statistikale isegi aktiivsem kui 2015. aasta. Põhilised müügiartiklid olid Kinlux Vara kogemusel Kuressaare korterid ja sekka mõned majad nii Kuressaares kui ka Saaremaal laiemalt.

“Silma hakkas võrreldes 2015. aastaga see, et paljud ostjad olid Saaremaa juurtega noored, kes soovisid siia tagasi elama tulla,” märkis Alliksoon-Juursalu. Põhiliseks põhjuseks nimetasid ostjad laste kasvatamise turvalisuse Saaremaal ja siinse eluterve suhtumise igapäevastesse tegemistesse. Mandrilt tulnutele tunduvad siinsed vahemaad maakleri sõnul väikesed ja teenused palju kergemini kättesaadavad.

“Ja ma pean nende arvamusega ühinema – siin on tore elada ja lapsi kasvatada. Hoian pöialt, et see trend jätkuks ka käesoleval aastal,” tähendas ta.

Pole, mida pakkuda

  1. aasta tõotab Alliksoon-Juursalu hinnangul tulla veelgi töötihedam ja kiirem. Puudus on ainult objektidest, mida pakkuda, möönis ta.

“Tänasel päeval on tekkinud päris pikk nimekiri inimestest, kes otsivad endale sobivat kodu, aga turul on pakkumine väike. Ehk siis müüdavate objektide defitsiit,” tõi Alliksoon-Juursalu välja nüansi praegu turul toimuvast.

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu (pildil) sõnul moodustab Saaremaa kinnisvaraturg tehingute arvu poolest kogu Eesti turust ca 3,6%. Tehingute koguväärtuse poolest moodustab Saaremaa turg Eesti turust aga 1,4%.

Kinnisvara ostu-müügitehingute arv maakonnas, Kuressaaret arvestamata, on alates 2009. aastast vaheldumisi tõusnud ja langenud, seejuures viimased kaks aastat on olnud langus.

Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes maakonnas 18 835 eurot, mis on 30,2% madalam kui 2015. aastal, mil see oli 26 115 eurot.

Kuressaares on tehingute arv aga kahel viimasel aastal tõusnud. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes linnas 48 256 eurot. 2015. aastal oli see 44 476 eurot.


Keskmine korter 33 000 ja maja 50 000 eurot

Korteriturul oli mullu tõus tehingute arvus ja koguväärtuses, kuid langus keskmises tehinguhinnas, tõi välja LVM-i juhatuse liige Ingmar Saksing.

Elamuturul oli tõus aga nii tehingute arvus, keskmises tehinguhinnas kui koguväärtuses. Maa-ameti andmeil tehti maakonnas 252 ostu-müügitehingut korteritega kogusummas 8,29 miljonit eurot. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 32 908 eurot.

Linnas tehti korteritega 180 ostu-müügitehingut 7,45 miljoni euro väärtuses. Hindade vahemik oli 6000–200 000 eurot. Keskmine tehinguhind oli 41 411 eurot ja ruutmeetrihind 764 eurot.

Kesklinnas ja lossipargi läheduses paiknevate korterite ruutmeetri eest küsitakse 400–2457 eurot. Kõrgema ruutmeetri hinnaga on müüdud korterid spaade või golfiväljaku vahetus läheduses (970–1889 €/m²). Enamik tehinguid tavatüüpi korteritega tehakse 33 000–60 000 euroga, ruutmeetri hinnaga 550–900 eurot. Piirkonna poolest on eelistatumad Ida-Niit ja Tuulte Roos, veidi madalam hinnatase ja huvi on Smuuli elurajooni vastu.

Mis puutub elamutesse, siis mullu tehti Saaremaal 164 ostu-müügitehingut koguväärtuses 8,16 miljonit eurot. Kuressaares müüdi 51 elamut summas 3,26 miljonit eurot, hinnavahemikuga 1300–160 000 eurot, keskmine tehinguhind oli 63 897 eurot. Linnas asuvate elamutega konkureerisid vahetult linna ümbruses (ca 1–3 km linnpiirist) asuvad hoonestatud kinnistud. Kaugemale jäävate elamute hind kukub LVM Kinnisvara ülevaate andmeil kiiresti.

“Saare maakonnas on enim nõutud linna lähivaldadesse, linnast kuni 10 km kaugusele jäävad elamud,” kinnitas Saksing. Ka on nõudlus mereäärsete maade ja majade järele oluliselt suurem kui veekogu piirita maade järele, nentis maakler.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 980 korda, sh täna 1)