Kodanikuks saaks kümned halli passiga saarlased (11)

HALLIST PASSIST LAHTI: Natalja Laanemets tundis end ka varem sama palju kodanikuna kui teised. “Minu kodu on Eestis ja ma olen eestimaalane,” kinnitab ta.
MAANUS MASING

Saare maakonnas elab sadakond määratlemata kodakondsusega inimest, kellest paljusid puudutaks peaminister Jüri Ratase idee anda näiteks 25 aastat Eestis elanule kodakondsus automaatselt.

Saarte Häälega rääkinud halli passi omanik Sergei (õige nimi toimetusele teada) arvab, et kodakondsust ei saaks kõigile ikka päris niisama ka anda. “Meie seas on siiski ohtlikke natsionaliste, kes hea meelega korraldaksid uue pronksiöö. Neil tuleb vaid põhjus leida,” sõnab ta.

Kuressaare elanik Natalja Laanemets vaidleb sellele vastu. “Kui keegi tahab uut pronksiööd teha, teeb ta selle niigi,” sõnab ta. “Huligaansus passi värvist ei sõltu.”

19 aastat Saaremaal elanud Natalja Laanemets tegi möödunud aastal kodakondsuseksami ära, kuid ta usub, et võtaks halli passi omanikuna Jüri Ratase ettepanekust praegu kinni küll.

Tema on arvamusel, et Eestis sündinud inimesed peaksid kindlasti kodakondsuse saama. “Me ei saa endale ema-isa valida,” ütleb Natalja.

Politsei- ja piirivalveameti andmeil elab Saare maakonnas 100 määratlemata kodakondsusega elanikku ehk 0,3 protsenti elanikest. Umbes kolmandik neist on Sõmera Kodu elanikud. Eestis on sellise staatusega inimesi 6,5 protsenti elanikest.

Vene aktsendiga, kuid väga korralikku eesti keelt rääkiv Natalja sattus Saaremaale abielludes. Vanemad on tal Venemaalt ja seega oligi Nataljal hall pass.

“Kohe ei saadud aru, mis asi see on,” muigab Natalja, kirjeldades oma varasemaid asjaajamisi roosa elamisloakaardiga [ID-kaardi vaste]. Eesti kodaniku eksami tegigi ta ära puhtpraktilistel põhjustel. Välismaal asju ajades tuli tal ükskord kaks tundi oodata ja seletada oma halli passi päritolu ja põhjuseid.

Saaremaal venelasena elada tema sõnul keeruline pole. Kodus räägib ta abikaasaga vene keelt, lapsega eesti keelt. Ta ütleb, et lapsele on selline mitmekeelsus vahel keeruline, kuna koolis lähevad asjad sassi. Õnneks on Saaremaa ühisgümnaasiumis tema sõnul mõistvad õpetajad.

Saarte Häälega vestelnud Sergei on siin sündinud ja koolis käinud, kuid tema vanemad Eesti kodanikud ei olnud. Ta ise pole kodakondsuse taotlemiseni jõudnud. “Ei saa öelda, et mul on midagi selle vastu. Olen siiski osa Eesti rahvast, aga usun, et kodakondsus mind rohkem patrioodiks ei tee,” lausub ta. Oma sõnul tunneb ta, et teenib Eesti riiki hästi ja on Eestile vahest rohkemgi kasu toonud kui osa kodanikke.

Ta räägib, et mõni aasta tagasi tekkis tal kodakondsuse taotlemise vastu ka väike trots. Kui ta uut passi taotles, uuris ametnik, miks ta kodakondsust ei taotle. “Minu vastus oli tol hetkel: okei, teeme ära, mul pole midagi selle vastu,” ütleb ta. Kuid kui eesti koolis õppivale noormehele öeldi, et sa pead minema keeleeksamile, tundus see absurdne. Sinna see taotlemine jäi. Tagantjärele mõtleb ta, et oleks ehk pidanud selle ikka ära tegema.

Sergei ütleb, et toetab kodakondsuse automaatselt andmist vastsündinutele. Muus osas tuleks inimestele anda võimalus saada kodakondsus ilma eksamit tegemata.


Mis on hall pass?

Rahvasuus tuntakse määratlemata kodakondsusega isikut kui halli passi omanikku. Lääne prefektuuris kodakondsus- ja migratsioonivaldkonda koordineeriv Annika Pärna ütleb, et see pole päris õige määratlus. Hallide kaantega passi ei pea igaühel olema. See on vaid reisidokument. “Siseriiklik dokument on neil elamisloakaart, kus peal kirjas andmed elamisloa kohta. Reisidokumenti taotlevad vaid need, kel soov reisida,” selgitab ta.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 049 korda, sh täna 1)