Saaremaa piimatootjad tegid uusi lüpsirekordeid  

TIPPTEGIJAD: Lehm Suva, Ülar Tänak ja Mai Kahest eelmise aasta Saarte vissivõistlusel Upal.
MAANUS MASING

Lõppenud aastal jätkasid Saaremaa tippfarmid maakonna piimandusajalukku uute edulugude kirjutamist, nihutades siinseid lüpsirekordeid seninägematutesse kõrgustesse.

Juba aastaid Saaremaa piimatootmise tipus püsinud Kõljala POÜ lisas keskmisele piimatoodangule veel 400 kilogrammi ja tõstis keskmise toodangu lehma kohta 11 660 kiloni. Selle tulemusega on Kõljala Eesti viie kõrgema toodanguga farmi hulgas. Mitteametlikel andmetel ületasid Tõnu Posti juhitud Kõljala farmi lüpsikarja holsteini tõugu lehmad aga isegi 12 000 kilo piiri.

2012. aasta sügisel Tõnu Posti kontrolli alla läinud Valjala POÜ on aga uue omaniku juhtimisel tõstnud keskmise toodangu lehma kohta nelja aastaga 6322 kilogrammi pealt 10 274 kilole. Valjala piimatootja on kolmas Saaremaa farm, kus lehmade keskmine aastane väljalüps ületab 10 tonni lehma kohta. Viimase aastaga tõusis Valjala robotlauda toodang üle 900 kilo lehma kohta. Kindlasti jätkub Valjala areng ka alanud aastal, sest kümme tonni lehma kohta on vähim, millega maakonna suurim piimatootja leppida võiks.

Läinud aastal ka Eesti põllumeeste keskliidu presidendiks valitud Tõnu Post ütles, et alati on võimalik veelgi paremini, sest kõigil tegijail tuleb ette ka altminekuid. Kas Kõljala uus eesmärk on jõuda keskmise toodanguga 12 tonnini? “Mida ülespoole, seda aeglasemaks tõus läheb. See on ka paraku tõde,” jättis Eesti parimate hulka kuuluv põllumees lubaduse andmata.

Kärla farm ületas 11 000 kilo piiri

Aasta algusest saadik pakkus Kõljalale keskmises toodangu arvestuses vägevat konkurentsi Kärla PÜ, kes kontroll-lüpsi andmetel mõnel kuul Tõnu Posti koguni edestas. Aasta lõpetas Kärla PÜ küll Kõljala järel teisena, kuid 11 094 kilo lehma kohta (+700 kilo) tähendab ühtlasi, et Saare maakonnas on esmakordselt kaks 11 tonni klubisse ja Eesti TOP20 hulka kuuluvat farmi. 2013. aastal kümne tonni verstaposti ületanud Kärla piimatootjal kulus uude tuhandesse jõudmiseks kolm aastat. Ühtlasi nihutas Kärla PÜ 11 tonni klubi piire 30 km võrra Haes­kast lääne poole, olles ühtlasi Eesti läänepoolseim tippfarm.

Kärla farmi juht Ülar Tänak märkis, et keskmise toodangu tõstmine 10 tonni pealt 11 tonni peale eeldab asjade kompleksset joone peal olemist ja kindlasti pole see võimalik kvaliteetse põhisöödata. “Kui sa silo teed väga korraliku, siis see piim tuleb ka korralik ja lihtsamalt,” lausus Tänak. Möödunud aasta esimeses pooles said Kärla lehmad 2015. aasta esimese niite silo, mis oli Tänaku sõnul superhea ja andis hoobilt kõvasti toodangut juurde. “Aga loomalaudas peavad ka asjad korras olema – seemendus ja loomade heaolu,” lisas ta.

Kärla PÜ kuulub Trigon Dairy Farming Estonia kontserni, kuhu kuuluvad ka Eesti kõrgeima piimatoodanguga Kaiu LT (12 239 kg) ja Eesti suurim farm, enam kui 2200-pealise piimakarjaga Väätsa Agro (10 978 kg). Trigon Dairy Farming Estonia juhataja Margus Muld ütles, et Kaiu, Väätsa ja Kärla kõrge toodangu taga ei ole erilisi tehnoloogiaid ega erilisi söötmis- või pidamistingimusi. “Püüame kõik need lihtsad asjad, mida kõik teavad, iga päev ja korralikult ära teha ja muud saladust ei olegi,” kinnitas Muld.

Erinevalt Eesti kõrgeima toodanguga Kaiu farmist, kus on väga hea tervisega puhtatõuline holsteini põhikari, moodustas Kärla farmis pärast selle ostmist 2006. aastal eesti punane tõug üle 80 protsendi karjast. “Nüüd on punast alles veel mingi 30–40 protsenti, aga me vahetame seda kogu aeg välja ja tänu sellele toodang ka kogu aeg tõuseb,” selgitas Margus Muld. Algaval hooajal saab Kärla farm omale ka hekseldi, mis parandab sööda kvaliteeti.

Margus Muld pakkus, et sel aastal võib Kärla lehmade toodang tõusta 11,5 tonnini lehma kohta. Kas on plaanis Kõljalast mööda minna? “Ega me Tõnu [Posti] spetsiaalselt taga aja, aga loodetavasti varsti lähme tast mööda küll,” sõnas Muld.

Mulla sõnul näitavad esimesed märgid maailmaturul, et piimahind ei jää praeguse 33 sendi juurde, vaid võib 5–6 sendi võrra langeda. “Loodetavasti saame hakkama, eks see toimetuleku piir kusagil 25–28 sendi vahepeal on.”

Rauni ületas 9000 kilo piiri

Orissaare vallas tegutsev Rauni piimafarm on ettevõtte juhi Aive Kesküla kinnitusel ületanud 9000 kilo piiri, olles seega neljas Saaremaa piimatootja, kes on suutnud keskmise toodangu nii kõrgele viia. Oma roll on siin kindlasti ka seni Saaremaal viimaseks jäänud uuel laudal ning noortel spetsialistidel Ats Raual ja Tanel Kirstul.

Häid tulemusi näitas möödunud aastal Ratla OÜ, kus väljalüps lehma kohta kasvas enam kui tonn lehma kohta ja oli aasta lõpuks 8826 kilo. Ettevõtte juht Raido Tsion ütles, et toodangu kasv tuli tänu paremale söötmisele. Tsioni prognoosi kohaselt jõuab Ratla farm olemasolevate ressurssidega 9,5 tonni ligi. “Kõrgemaks praegu ajada ei taha, loomad ei pea äkki vastu,” sõnas ta.

Mahetootja kohta vägeva hüppe tegi Simmo-Paavli talu peremees Janek Mägi, kelle 100-pealise karja lehmad lüpsid keskmiselt 7908 kilo ülemöödunud aasta 6780 kilo asemel. Orissaare valla Randküla piimatootja sõnul on toodangu tõusu taga järjekindel töö. “Tulevad uued loomad peale, saad seal selekteerida, karja tervise korda ja siis on näitajad paremad.”

Märkimist väärib Salme mehe Raimond Elliku tonnijagu toodangu tõus ja 8421 kilo piima lehma kohta.

Väiketootjatest teeb jätkuvalt kolleegidele silmad ette Leisi valla Metsküla veteranfarmer Mati Maripuu, kelle mullune 8790 kilo lehma kohta on ilmselt Saaremaa väiketootjate aegade parim tulemus. Kuni seitsme lehmaga tootjate hulgas kuulub Metsküla külavanem kindlalt ka Eesti paremikku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 333 korda, sh täna 1)