Alkoholita maapood – on see tõesti võimalik? (16)

“Oleks rohkem kui kummaline, kui jätaksime alkoholimüügi piirangud ja aktsiisitõusu tegemata vaid sellepärast, et muidu sureb elu maal välja,” kirjutab Leisis tegutsev ettevõtja Maire Forsel.

Seoses külapoodide raske olukorraga meenus mulle üks ammune Rootsi reis 90-ndate alguses, kui sattusin ühe sellise toidupoe juurde, mille kohta tuttav rootslane ütles, et see pannakse kohe kinni, kuna maal ei tasu poepidamine enam ära. Ta selgitas, et inimesed käivad üha vähem kohalikus külapoes, sest linna supermarketites on suurem valik ja inimestel on kombeks laupäeviti linnas käies osta korraga ära kogu nädala söök. Nii oligi maapood jäänud vajalikuks vaid mõnele üksikule vanainimesele ning selleks puhuks, kui midagi ootamatult otsa lõpeb – siis hea lähedalasuvasse külapoodi lipata.

Erinevalt Eesti maakauplustest alkoholi seal külapoest osta ei saa – Rootsis teatavasti alkoholi (ka kanget õlut, mis on Rootsis alates 3,5 mahuprotsenti) tavalistes poodides müüa ei tohi. Selleks on eraldi alkoholipoed (Systembolaget), mis on enamasti lahti õhtul kella kuueni, suuremates linnades mõned ka seitsme või kaheksani.

Säästetakse 2000 inimelu aastas

Systembolaget on riigi monopol, mis loodi selleks, et ükski pood alkoholimüügist kasumit teenida ei saaks. Kui eraettevõtetel oleks luba alkoholi müüa, oleks nende eesmärk sellelt kasumit teenida. See omakorda paneks alkoholimüüjaid tegema kõik selleks, et joovastavat kraami ikka rohkem ostetaks. Riik oli aga otsustanud, et inimeste tervise huvides ja sotsiaalsete probleemide ennetamiseks tuleb alkoholimüüki tugevalt piirata.

Neis riiklikes alkoholipoodides on kindlad reeglid, mida kogu personal peab järgima. Näiteks ei tohi nad mõjutada kliente ostma rohkem, kui nad poodi tulles olid planeerinud. Kui klient kahtleb, kas võtta valge või punane vein, on müüjal keelatud öelda: “Võta mõlemad, küll nad ära kuluvad.” Poe ukse taha ei tohi panna mingit reklaami ning meie praktikat “võta kolm, maksa vaid kahe eest” selles poes ei rakendata. Kui klient soovib abi, valimaks toidu kõrvale veini, siis sellist nõu tohib anda, aga see on ka kõik. Ja soovitada tohib ainult seda, mis selle konkreetse toidu juurde sobib, aga ei tohi lisada, et võta prae kõrvale punane vein, aga desserdiks mingi teine. Kui dessertveini ei küsitud, ei tohi seda ka pakkuda – aktiivset müüki selle tavapärases tähenduses ei toimu.
Eestlasele võib see tunduda veider, aga neis alkoholipoodides ei tohi olla külmikuid, kuna näiteks külma õlle puhul võiks ostjal tekkida impulss see kohe lahti korkida ja ära juua, mis omakorda suurendaks tarbimist.

Rootslased on välja arvutanud, et sellise range alkoholipoliitikaga säästetakse aastas umbes 2000 inimelu – võrreldes sellega, kui alkoholi müüdaks tavalistes toidupoodides. Uuringud on näidanud, et alates Systembolageti tulekust on vähenenud õnnetuste, vägivallakuritegude ja haigestumiste arv. Ja mis eriti oluline – alkoholimüügi rangete piirangute tõttu on alaealistel seda raskem kätte saada. Kui ostja näeb välimuse järgi välja noorem kui 25, on müüja kohustatud küsima talt dokumenti. Vanusepiir, millest alates alkoholi osta tohib, on 20 aastat (restoranides alates 18-st, kui omanik pole otsustanud teisiti).

Ja ometi ei ole Rootsis kõik maapoed veel kadunud, kuigi Systembolaget loodi juba 1955. aastal. Kuidas see võimalik on?

Riik toetab maapoe pidajat

Selge see, et seoses supermarketite tulekuga hakkas ka Rootsis väikeste toidupoodide arv vähenema ja mitte ainult maal, vaid ka linnas – see on loomulik protsess. Ometi ei ole kõik maapoed veel kadunud, vaatamata sellele, et alkoholi ei müüda neis juba aastakümneid. Nimelt on Rootsi riik otsustanud, et bensiinijaamad ja toidupoed peavad asuma igale riigi kodanikule sobivas kauguses. Kuna inimesi elab ka ääremaadel, tuleb taolistes hajaasustusega piirkondades ettevõtjaid toetada. Aastateks 2016–2019 on sellistes piirkondades tegutsevate ettevõtjate toetuseks eraldatud lisaraha 35 miljonit Rootsi krooni aastas. Nimetan seda lisarahaks, kuna juba varem on valitsus hajaasustusprogrammi raames otsustanud toetada maapiirkondade kaubandusettevõtteid 752 miljoni Rootsi krooniga aastani 2020. On teisigi maksusoodustusi – näiteks väiksem üksikisiku tulumaks neile, kes elavad riigi hõredamalt asustatud piirkondades.
Lisaks tegutseb 1989. aastast suuresti riigi rahastatud organisatsioon “Hela Sverige skall leva”, millel on üle riigi 5000 allüksust ja mille ainuke ülesanne on teha kõik selleks, et maapiirkonnad inimestest tühjaks ei jääks.

Kirjutasin Rootsi riigis toimuvast, et näidata – väikepoode maapiirkondades on võimalik ka teisiti elus hoida kui vaid alkoholi najal. Oleks rohkem kui kummaline, kui jätaksime alkoholimüügi piirangud ja aktsiisitõusu tegemata vaid sellepärast, et muidu sureb elu maal välja. Samas ei saa võtta maapoodide omanikelt nende sissetulekut, midagi vastu andmata – Riik peab maksma maapiirkonna viimase väikese toidupoe pidajale toetust, et ta saaks ka alkoholi müümata edasi tegutseda. Vastasel korral anname tõesti maaelu väljasuremisele vaid hoogu. See, et maaelu püsib püsti vaid alkoholi najal, ei ole ühele endast lugu pidavale riigile lihtsalt kohane.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 620 korda, sh täna 1)