Katlamajast saab tuletõrjedepoo

VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD: Alain Sivous ja Erki Välinurm leiavad, et oma kogukonna turvalisuse eest on ikka vaja väljas olla. “Keegi peab sellega ka tegelema,” arvavad mehed.

Valjala vallavalitsus plaanib aastaid kasutuseta seisnud vana katlamaja tuletõrjedepooks ümber ehitada.

Praegu kasutatakse Valjala põhikooli kõrval asuvat hoonet kolaruumina. Kui aga väljakuulutatud hange õnnestub ja LEADER-programmist toetust saadakse, võib sinna juba novembrikuus parkida tuletõrjeauto.

Valjala vallavanem Aare Martinson ütles, et sügisel on kohalikel vabatahtlikel päästjatel lootust saada uus masin. “Uus on teiste vana, aga ikkagi suurem, kaasaegsem ja parem,” lisas ta. See ei mahuks aga kuidagi praegu vabatahtlike käsutuses olevasse garaažiboksi.

Nii sundiski häda lahendust otsima. “Sellega saame kaks ühes. Ruumi korda, mis on oma otstarvet oodanud, ja samas vabatahtlikele vähe mõistlikumad tingimused,” lausus vallavanem. Muu hulgas on plaanis paigaldada tõstuks, et masin sisse pääseks, ja põrandad korda teha. Samuti tuleb majja uus kütte- ja vee- ning kanalisatsioonisüsteem.

Vana katlamaja.
2x MAANUS MASING

Vallavalitsuses kirjutatakse praegu projekti, et LEADER-programmist toetust saada. Kas kuni 50 000 euroni küündivat toetust ka saadakse, peaks Martinsoni sõnul kevade poole selge olema.

Omavalitsustele on omaosalus 10 protsenti ja sellega on arvestatud. “Kui nii hästi ei lähe, peame vaatama, kuidas saame midagi väiksemas mahus teha, aga teha tuleb,” rääkis ta.

Hankele oodatakse pakkumisi 6. veebruari hommikuni. Martinsoni sõnul on mitmed huvilised hankedokumente juba uurinud. “Ju pakkumisi ka tuleb,” oli ta lootusrikas.

Valjalas on praegu 12 vabatahtlikku päästjat. “Kaheksa noort tuli juurde,” ütles vabatahtlik päästja Alain Sivous, viidates, et nende read on hiljaaegu täienenud. Uued tegijad on läbinud 1. astme koolituse ja õige pea on kavas 2. astme koolitus.

Praegu on Valjala vabatahtlike käsutuses tuletõrjeauto GAZ 53, millel on kolmetonnine paak ja värskelt remonditud mootor. See mahutab kahte päästjat. Uude autosse peaks mahtuma seevastu kuni kuus. “Päästeametist anti lootust, et saame endale Lääne masina. 53 on ikkagi 53, sellega kiiresti kuskile ei jõua,” nentis Sivous.

Kui Valjala uue auto saab, saadetakse praegune masin Torgu vabatahtlikele. “Nendel on ka 53, aga meil on remonditud masin,” selgitas Sivous.

Tema sõnul neil Valjalas otseselt valveid ei ole. Kui tuleb väljakutse, siis helistatakse ühele autojuhtidest ja otsitakse talle mees kõrvale. Kuna nende GAZ 53 oli probleemide tõttu vahepeal arvelt maas, sõitis see väljakutsele viimati umbes aasta tagasi.

Vabatahtlikud teevad ka ennetustööd. Sivousi sõnul on üldine pilt Valjala vallas suitsuandurite kasutamise ja küttekollete ohutuse osas hea. “Aga on mõningaid kohti, kus on kohe väljast näha, et seal ei saa midagi head olla,” tõdes ta.

Valjala vabatahtlikud tegutsevad valla all, kuid lähitulevikus on neil plaanis luua oma mittetulundusühing. Alain Sivous selgitas, et praegu on küll nii, et helistad vallavalitsusse ja leiad kiiresti lahendused, kuid kuidas koostöö ühendvallas kujuneb, ei tea. “Targem on teha MTÜ,” selgitas ta, lisades, et nii on neil võimalik riigiasutustega otse suhelda.


120 vabatahtlikku päästjat
Lääne päästekeskuse vabatahtlike koordinaatori Lauri Lindoja sõnul on Saare maakonnas vabatahtlikke päästekomandosid 13.

Neis on kokku 120 vabatahtlikku, sealhulgas kolm naist. Siinsete komandode kasutuses on praegu kaks paakautot, 16 tulekustutusautot ja üks ATV. Kui kutseline süsteem sel aastal uued autod saab, antakse nende senised masinad vabatahtlikele.

“Kokku võõrandatakse Eestis kuni 40 autot, mille hulgas on nii kaasaegseid kui ka vanema põlvkonna päästeautosid,” lausus Lindoja.

Saaremaa päästepiirkonna juhtaja Margus Lindmäe tõdes, et ruumipuudus on vabatahtlike päästjate probleem tõesti. “13 seltsist kolmel on hädapärased ruumid olemas, ülejäänutel garaažid, kuhu kustutus- või paakauto mahub,” märkis ta. Puudus on lao- ja õpperuumidest, WC-dest ja seltsielu elamiseks vajalikust pinnast.

Lindmäe sõnul on Valjala vabatahtlikud tublid noored inimesed, kes ennast isuga arendavad.

“Kui teised komandod Saaremaal paiknevad enamasti üsna mereäärsel alal, siis Valjala vabatahtlikud on strateegiliselt perspektiivikas asukohas, üsna saare keskel. Sealt on hea reageerida igale poole ja kutselisi päästjaid toetada,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 499 korda, sh täna 1)