KURESSAARE SÕNUMID: Märka väärkoheldud last ja anna sellest teada

Lastevastasest vägivallast räägitakse aeg-ajalt. Lood, mis jõuavad avalikkuse ette, on üsna ehmatamapanevad ja vägisi tekib küsimus, kui palju võib olla neid lapsi, kes kannatavad, kuid kelle kannatusi keegi ei märka. Mida väiksem või noorem on laps, seda raskem on tal seista oma õiguste eest. Lastevastane vägivald ei tohi jääda märkamata ja teavitamine ei tohi hiljaks jääda. Lasteaiad, koolid, naabrid, laste mängukaaslaste vanemad – on väga oluline, et annate märgatud väärkohtlemisest teada lastekaitsjatele või politseile.

Lapse väärkohtlemiseks loetakse mis tahes käitumist lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, aga ka hooletusse jätmine ja ülihoolitsus.

Kõige sagedasem on lapse emotsionaalne väärkohtlemine (hirmutamine, karjumine, solvamine, halvustavate nimedega kutsumine, manipuleerimine, ähvardamine), selliselt koheldud laps on tihti õnnetu, kartlik ja stressis ja võib käituda agressiivselt. Ta ei leia kergesti sõpru ja võib esineda voodimärgamist. Täiskasvanueas võib selliselt koheldud lapsel esineda sagedamini probleeme vaimse tervisega ja suhete loomisega.

Füüsilise väärkohtlemisega seotud tegevused (tõukamine, juustest sikutamine, löömine, raputamine, näpistamine, peksmine) madaldavad lapse enesehinnangut, tal võib olla õppimisraskusi, esineda agressiivsust, depressiooni, ärevushäireid. Täiskasvanuna võib ta jätkata kogetud käitumismustreid ja olla ka ise vägivaldne. Aga ta võib ka olla arg ja pelglik ning uuesti ohvriks osutuda.

Seksuaalselt väärkoheldud laps on õnnetu, ta võib ennast lõikuda ja võib esineda suitsidaalset käitumist. Esineda võib voodimärgamist, unetust, luupainajaid. Tekkida võivad söömishäired (anoreksia, buliimia). Tema seksuaalkäitumine ja sõnavara ei ole eakohased, laps võib olla tujukas ja endassetõmbunud. Täiskasvanueas võib esineda sagedasi probleeme vaimse tervisega, esinevad käitumishäired ja depressiivsus.

Kelle poole pöörduda lapse väärkohtlemise korral?
• Hädaohus lapsest tuleb viivitamatult teatada hädaabinumbril 112.
• Lasteabitelefon 116 111 (24/7) .
• Lasteabitelefoni teenuse eesmärk on võimaldada kõigil teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamine vastavatele spetsialistidele ning pakkuda lastele ja lastega seotud teemadel esmast sotsiaalset nõustamist.
• Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad: Kuressaares Karin Oinberg (45 50 527; 58 559 305); Katrin Keso-Vares (45 50 552; 50 81 548).
• Kuressaare linnavalitsuse lastekaitsetöötajad koos politseijaoskonnaga on koostöös valmistumas linna lasteaedade külastamiseks, et rääkida lastevastase vägivalla tunnustest, sellest, mida teha, kui lasteaia töötajad märkavad, et laps kannatab vägivalla all, ja kuidas peaks käituma. Sõnum, mida tahame edastada, on eelkõige julgustamine ja vähimagi kahtluse korral teavitamine. Mida varem avastatakse lapse väärkohtlemine, seda suurem on võimalus, et väärkoheldud lapsest saab eluterve täiskasvanu. Lapsepõlv võib küll mõnikord olla keeruline, aga ta ei pea olema alandav, õnnetu ega kurb.

Katrin Keso-Vares,
lastekaitse spetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 84 korda, sh täna 1)