Meie Eestis on kõik meie endi teha (1)

“Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäev ja lähenev vabariigi aastapäev annavad meile hea võimaluse mõtiskleda nende väärtuste, tunnete ja soovide-teemade üle, mis meile on olulised,” kirjutab Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik, kolonelleitnant Gunnar Havi.

Esimene kuu 2017. aastast on ümber saanud ja kätte on jõudnud veebruar. Veebruar ei ole aga riigi kontekstis lihtsalt üks järjekordne kuu kalendris, vaid selles kuus on iseseisva vabariigi jaoks kaks väga olulist sündmust – täna, 2. veebruaril tähistame Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeva ja 24. veebruaril vabariigi 99. aastapäeva.

Need kaks kuupäeva on väga otseselt ka omavahel seotud, sest 24. veebruaril kuulutati Eesti Vabariik de facto välja, kuid alles kaks aastat hiljem saavutati läbi Tartu rahulepingu sõlmimise ka de jure iseseisvuse tunnustamine.

Murranguline sajand

20. sajand oli Eesti jaoks murranguline. Selle aastasaja jooksul vahetusid siin erinevad riigivõimud.

Kui rääkida riigi sünnist, siis oli ka 1918. aasta keeruline aasta, võib öelda, et ka pöördeline. Aasta alguses võimutsesid meil enamlased, kuid pärast rahukõneluste katkemist Brestis alustas keiserlik Saksamaa idarindel edukat pealetungi ja bolševikud otsustasid seepeale Eestist lahkuda. See andis võimaluse Eestimaa Päästekomiteele ja omakaitseüksustele, kelle eestvedamisel võeti võim punastelt üle ning 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik.

Tööd alustas küll Eesti Ajutine Valitsus, kuid juba mõned päevad hiljem oli Eesti Saksamaa võimu all. Novembris 1918 kukkus Saksamaa aga kokku ja tekkis uus olukord, kus Nõukogude Venemaa valitsus tühistas vahepeal sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjaliste ettevalmistuste tegemist kaotatud alade tagasivõtmiseks. Olukord läks aina kriitilisemaks ja nii ei jäänudki Eesti Ajutisel Valitsusel muud üle, kui kutsuda kokku koosolek, mille põhiteemaks oli otsustada, kas võtta sõda vastu või mitte. Tol korral otsustas valitsus Eesti iseseisvust relvadega kaitsta, 28. novembril algas Vabadussõda.

Eesti ei andnud alla. Ühiselt pingutades (loe: riik, rahvas, liitlased) ja suure tahte ajel jõuti nii­­­kaugele, et Eestimaa sai puhastatud nii punaarmeest kui ka nn Landeswehri üksustest. Mõni kuu varem alanud rahuläbirääkimised olid pingelised, kuid 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule. See oli võit ja alles nüüd, kui riik oli vabaduse sõna otseses mõttes kätte võidelnud, saadi hakata riiki üles ehitama.

Töö, mis kestab tänaseni

Algas suur ja pikk töö. Töö, mis kestab tegelikult tänaseni, sest vahepealsed aastakümned tõid jällegi võõrvõimu ja repressioone, mis jätsid oma jälje. Oleme tänaseks saanud olla kauem iseseisvad kui riigi loomise järel. Vaadates aga viimaste aastate sündmusi ja keerdkäike maailmas, tuleb taas kord tõdeda, et iseseisvus ja vabadus ei ole iseenesestmõistetavad.

Riigi kaitsega peame tegelema päevast päeva ja kõik ühiselt, sest muidu võime end leida jällegi võõra võimu all. Kas me tahame seda kõike tagasi? Selleks, et see nii ei läheks, on meil riigis loodud erinevad organisatsioonid, asutused ja struktuurid, kes selle eest hea seisavad. Kindlasti aga saab ja peab ka kodanikkond tervikuna siin toeks olema.

Kaitseliitki on üks nendest organisatsioonidest. Kaitseliit on küll relvastatud organisatsioon, kuid põhineb vabatahtlikkusel. Kaitseliit ongi loodud meie inimeste jaoks, nende jaoks, kes oma igapäeva tööülesannete kõrvalt soovivad panustada riigi kaitsesse, turvalisuse loomisse. Iga kaitseliitlane on oluline, sest iga Kaitseliidu liige on laiapindse riigikaitsekäsitluse praktikas elluviija. Kaitseliit on põhiseaduslike väärtuste hoidja.

Riigis on aga ka teisi väärtusi, mida kaitsta ja hoida. Meie inimesed, kodud, meie maa ja maavarad, loodus. Meil on ilus maa ja puhas loodus.

Ühel õhtul sattusin uudis­klipile, mis näitas üht suurlinna jalgratturit, kes linnatänavail sõites kandis ees maski ja seljas kilekeepi. Ilmselgelt tegi ta seda õhus leviva saaste tõttu. See pani mind tunnistama, et meie riigis on küll murekohti ja asju, mida saaks paremini või teisiti teha, aga meil on ka väärtusi, mida mujal enam ei ole. Kasvõi seesama puhas loodus, mis tegelikult ei olegi nii pisku, vaid väga suur ja oluline väärtus.

Meie Eestis on kõik meie endi teha, sest meil on vaba maa ja alati võimalus kõigis asjus kaasa rääkida. Iseasi, kas seda tahetakse või juletakse teha piisavalt. Olgem julgemad, avatumad, osavõtlikumad.

Lähenev vabariigi aastapäev annab meile hea võimaluse mõtiskleda nende väärtuste, tunnete ja soovide-teemade üle, mis meile on olulised. Teeme seda üksi olles, pere- ja sõprade ringis. Räägime riigist, vabadusest, iseseisvusest, räägime riigist meis ja meist riigis.

Head Tartu rahulepingu ja vabariigi aastapäeva kõigile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 438 korda, sh täna 1)