Pöide maadele on tarvis tragi agronoomi

Pöide kandis edendatakse põllumajandust järjekindlalt, tuginedes talupoja tarkusele ja võttes samas kasutusele uudseid agrotehnilisi meetodeid.

“Selleks, et võetud eesmärke ellu viia, vajame oma kollektiivi teadmiste ja oskustega agronoomi, kelle ülesandeks jääb põhiliselt töö planeerimine ja korraldamine teraviljakasvatuses,” ütles Pöide AG OÜ agronoom-töödejuhataja Õnne Sööt.

Praegu on Pöide AG-l teraviljaalust pinda 350 hektarit. Söödi sõnul on neil plaanis juba lähitulevikus teravilja kasvatada 500 hektaril.

Aina rohkem talivilja

“Tahame Tuule Grupi ettevõtetes kasvatada nii palju teravilja, et saaksime sellega oma loomade söödavajaduse katta. Teeme tööd ka selle nimel, et saagid suureneksid, tulevikus loodame teravilja ka müüa,” rääkis taimekasvatusjuht plaanidest.

Põhiliselt kasvatatakse Pöide mail otra, aga viimasel ajal ka rohkem talivilja. Eesti juhtivad teraviljakasvatajad ongi Söödi sõnul soovitanud külvata enam-vähem võrdselt nii suvi- kui ka taliteravilja. Kui Eesti mullune keskmine teraviljasaagikus oli 2,56 tonni (aidakaalus) hektarilt, siis Pöide AG põldudelt saadi möödunud sügisel üle nelja tonni hektarilt. “Suure plussi andsid taliviljad. Praegu on meil talivilja all 113 hektarit. Kasvatame talinisu, -rukist ja tritikalet.”

Leivaviljast eraldi rääkides mainis Õnne Sööt, et nemad on Sangaste rukki fännid. Teadagi on “Sangaste” põline sort ja Pöide põldudel annab see head saaki.

Põldude viljakandvamaks muutmisel on Pöide AG ära teinud suure töö, ometi on selles valdkonnas Söödi hinnangul veel palju teha.

“Oleme ka soomaid teraviljakasvatuseks kasutusele võtnud. See on sundkäik, kuna häid põllumaid napib,” tõdes ta.

Vajalikud maaharimisriistad, külvikud ja koristusmasinad, samuti teraviljakuivatid, on Pöide AG-l olemas. “Põhimõtteliselt on otsustatud uue Claasi teraviljakombaini soetamine. Saagikus on niipalju tõusnud, et vanade kombainidega koristades tekib palju saagikadusid,” selgitas kogenud spetsialist.

Tuues esile agronoomi rolli nüüdisaegses tootmises, toonitas Sööt, et praegu on üsna raske laia profiiliga agronoomi leida. Kõrgkooli lõpetanud agronoomid on tänapäeval kitsa spetsialiteediga. Kui aga inimesel on huvi põllumajanduse vastu, siis saab ta igal juhul hakkama. Pealegi korraldatakse ju agronoomidele ja üldse põllumajanduses töötavatele inimestele igasuguseid täienduskoolitusi.

Aastakümneid põllumajanduses töötanud Õnne Sööt teab oma kogemustest, et seadusi ja nõudeid muudetakse pidevalt. Tootmisjuht ei tohi midagi maha magada, kõigega peab kursis olema.

Valmis töötajat aitama

“Vajame õpihimulist ja teotahtelist inimest. Sisseelamine võtab teadagi aega, aga oleme siin kõik valmis uut töötajat aitama,” toonitas Sööt.

Tuntud tõde on seegi, et kui hooajatööd, nagu silotegemine, pihta hakkavad, siis pole agronoomil ega mehhanisaatoreil ööl ega päeval vahet. “Jah, kuigi vajame ennekõike teraviljakasvatusagronoomi, peab ta arvestama, et hooajatöödel vajatakse tema abi ka mujal. Peame uuendama nii seemnevilja- kui ka taimekaitsevahendite ladu. Seegi on agronoomi tööpõld,” loetles Sööt agronoomi töid-tegemisi.

Ja veel, mis uue töötaja palkamisel tähtis. Kui tuleb pere­inimene ja peres on lapsi, siis saavad lapsed koha Tornimäe lasteaias. Sealsamas on põhikool ja kultuurimaja, lähedal terviserada. Agronoomipere saab ennast sisse seada ametikorteris.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 394 korda, sh täna 1)