Noored seljaga mere poole?

Orissaare gümnaasiumis on mereharidust antud 1991. aastast. Nüüd kavatseb kool selle lõpetada, põhjendades otsust noorte huvipuudusega. Mida arvavad sellest otsusest need, kes merendusega seotud?

Evi Männik, OG merendusklassi rajaja:
Ajad on teised ja ilmselt on siis õpilaste huvid muutunud. Aegade jooksul huvid ju ikka muutuvad. Kindlasti on suur põhjus see, et tänapäeval huvituvad noored rohkem digimaailmast. Ja paljud lähevad tööle või õppima teise riiki.

Võib-olla on huvi vähenemise üks põhjus ka see, et Eestil ei ole enam oma laevastikku. Merehariduse saanud noortel pole võimalust oma riigi laevadel sõita.
Suur asutus mereakadeemia on nii koomale tõmmatud ja küllap seegi on üks õpilaste vähese huvi põhjusi.

Aga mine tea, millal see pööre jälle tuleb – ega meri kao ju kuskile. Ja laevad, ükskõik mis riigi lipu all, sõidavad ikka. Võib-olla tasuks näiteks kümne aasta pärast, kui saaks õppejõud ja oleks olemas materiaaltehniline baas, Orissaares uuesti proovida – vaadata, kui palju oleks merehariduse huvilisi.

Madis Rehepapp, Muhu merepääste seltsi eestvedaja:
Eks see merendusõppe lõpetamine kurb lugu ole. Julgen öelda, et võib-olla see noorte huvipuudus ei ole tingimata põhjus, pigem ehk tagajärg. Küllap neid noori leiduks, kel huvi oleks, kui seal oleks mõni tõsiselt pühendunud ja entusiastlik eestvedaja.

Orissaares on see merendusklassi teema vaikselt hääbunud sellest ajast saadik, kui Evi Männik sealt ära läks. Mitte et ma kedagi süüdistada tahaks, aga paljugi on selle taga, et pole leidunud sellist tõsiselt hakkajat inimest, kes seal merendus­õpet veaks. Kui oleks selline entusiast, küll leiaks ka noori, kes merendusõppest huvituksid. See on nii nagu teistegi valdkondadega – kui suudetakse midagi noorte jaoks atraktiivseks teha, küll nad kaasa tulevad.

Mingil moel võib Orissaare merendusõppe hääbumises rolli mängida ka see, et maakonnas koondub kõik Kuressaarde ja õpilaste arv üleüldse väheneb. Mulle siiski tundub, et merendusõppe puhul võiks meil ruumi olla mõlema, nii Kuressaare kui ka Orissaare jaoks.

Bruno Pao, mereajaloolane, merekultuuri arendaja:
Noortel on huvi merehariduse vastu kindlasti olemas. Põhjus, miks merehariduse andmine Orissaares soiku jäi, on see, et seal ei ole praegu merendusõppe eestvedajat. Vanasti oli selleks Evi Männik, aga tema lõpetas selle töö. Päras seda on merendusõpe seal tasapisi soiku jäänud.

Kogu merendusõpe tuleb üle Kuressaarde – TTÜ kolledžisse, kus on rohkem võimalusi ja kompetentsikeskus. Ka Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis on merendusõpe. Merehariduse juures on aga olulised head õppejõud ja korralik õppebaas, aga Orissaares pole ju enam ka oma õppelaeva. Väga raske on asjale uuesti hoogu sisse saada. Pole ju ka gümnaasiumiosas õpilasi enam nii palju.

Usun, et merendusõppe tulevik Saaremaal on Kuressaare kolledži päralt. Nii meie laeva- ja paadiehitus kui ka väinaliiklus vajab uusi inimesi ning hea, kui neid siin kohapeal õpetatakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 381 korda, sh täna 1)