Saaremaa viljakasvatus elab juba neli aastat kahjumi piiril

RASKE AEG: Toomas Tänava sõnul saab viljakasvatuses viimastel aastatel hakkama vaid nipitades.
Maanus Masing

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta koristatud saagi poolest viimase viie aasta nigelaim, Saaremaa talunike hinnangul on viljakasvatus tasuvuse poolest juba neljandat aastat miinuses.

“See on täiesti ebanormaalne olukord, mis siin tereviljakasvatuses juba neljandat aastat on,” ütles Kavandi kandi viljakasvataja Aavo Aljas. 2012. aastast on teravilja kokkuostuhinnad püsinud madalad, kusjuures mida aasta edasi, seda enam on hinnad allapoole tulnud.

Aljase sõnul tuleb ta ots otsaga kokku vaid tänu toetusele, kuid tootmine ise on kahjumis. “Kui mõni riistapuu peaks lõplikult üles ütlema, siis uue jaoks enam raha pole,” lausus Aljas. “Plussi saan ma juba neljandat aastat ainult tänu euroliidu toetustele heal juhul.”

Aljase sõnul räägitakse teraviljakasvatuse keerulisest olukorras paraku vähe. Kriisiabi jagamisel saavad tavaliselt tähelepanu piimatootjad ja seakasvatajad, viljakasvatajaid pitsitavatest muredest ei kuule üldjuhul aga sõnakestki. Eks põhjus ole Aljase hinnangul selleski, et kui piima- ja lihatootmises on igapäevased jooksvad väljaminekud, siis viljakasvatuses tehakse reeglina suurem kulu vaid korra aastas kevadel ning alles sügisel selgub, kas tootmine oli kasumlik või mitte.

Valjala viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et praeguse piimahinna juures on viljakasvataja piimatootjast kehvemas olukorras. “Päris nii hull asi ei ole, et töötan ilma palgata, saadan naise hommikul raamatukokku tööle ja ütlen, et teeni natuke raha ja käi õhtul poes ka,” muigas Kirst.

“Eks ma teen muud tööd ka – ekskavaatoriga ja autoga natukene,” lisas ta.

Samuti Valjala vallas vilja kasvatav Toomas Tänav möönis, et päris miinuses teraviljakasvataja siiski ei ole. “Eks ta selline nipitamine on, kuidas ots otsaga kokku tulla, ja muidugi tuleb teha kõrvalt ka muud tööd,” rääkis Tänav, kes ise on ametis metsatöödel.

Kaido Kirstu sõnul ta mulluse saagi üle ei kurda. Ka ilm oli Saaremaal üldiselt põllumehele soodne, vaid koristuse ajal oli väike ilmaviperus.

Aavo Aljase jaoks olid taliviljade saagid aga lausa rekordilised. “Kahe põllu pealt sain talinisu koristuskaalus 8 tonni vilja, mis on minu rekordsaak,” rõõmustas Aljas. Et korralik saak andis endast juba varakult märku, tegi Aljas tavapärasele kahele väetamiskorrale lisaks täiendavalt kolmandagi. Talinisu keskmiseks saagikuseks sai Kavandi põllumees peaaegu 6 tonni hektari kohta, mis on sealsete viljelusolude kohta väga hea tulemus.

Seevastu suviviljade saagikust nimetas Aljas suhteliselt katastroofiliseks. “Seda suuresti metsloomade tõttu. Nii sead kui ka hirved ja maikuine hästi kõva vihm, mis ühtepidi päästis talivilju ja teistpidi madalamad kohad ära võttis.”

Uute parvlaevade oluliselt väiksem mahutavus võib kibekiirel viljavõtuajal hakata pärssima vilja äravedu ja koristustöid.

“”Pudelikael” sadamas võib hakata meie sügisesi koristustöid pärssima,” lausus Saaremaa aasta põllumees, teraviljakasvataja Aarne Põri, viidates jutuajamistele transpordifirmadega. “Kombain koristab 80 tonni päevas ja kui põllult tuleb vilja rohkem juurde, kui autod laost ära jõuavad viia, tekivad koristamisel probleemid,” rääkis Põri.

Aarne Põri sõnul müüvad Saaremaa viljakasvatajad koristushooajal kokkuostjatele teravilja tuhandeid tonne. Ühesse koormasse mahub ca 25 tonni vilja, mistõttu päevas läheb Saaremaalt viljakoristuse ajal teele kümmekond koormat vilja. Nii transpordifirmad kui ka põllumehed pelgavad, et arvestades uute parvlaevade tõttu tekkivat “pudelikaela” sadamates võib osa koormaid jääda sadamasse pealesõitu ootama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 376 korda, sh täna 1)