Saarepiiga, kes igatseb Rootsis sünnimaa kohukesi

RÕÕMSAMEELNE: Kätlin Vesiaid Nilsson tõdeb, et tema on õnnelik igal pool. Viimased 10 aastat on ta seda olnud Rootsis.
ERAKOGU

Sel aastal tiksub Kätlin Vesiaid Nilssonil Rootsi elama asumisest täis kümme aastat. Kuressaarest pärit noor naine ei välista, et ta ühel hetkel, kus tahes mujale – ka Eestisse tagasi – võiks kolida. Kuni kõige kallimad on temaga, on ta õnnelik igal pool.

Mis Kätlinile Rootsis kõige rohkem meeldib, on mitmekesisus, mis inimesed erinevatest maailma nurkadest endaga sinna kaasa on toonud. Ta tõdeb, et Rootsis on suurem vabadus olla täpselt selline, nagu ise tahad. Ükskõik kui imelik või teistmoodi sa poleks.

“Ma usun, et rootslastel on lihtsalt olnud võimalus olla vaba ja teistest erinev kauem kui eestlastel,” selgitab ta. “Võiksin tegelikult ükskõik kus elada nii kaua, kuni mul on oma abikaasa ja laps (varsti lapsed) kaasas,” kinnitab ta. Nõnda ütlebki ta, et pole välistatud, et millalgi pakitakse asjad ja kolitakse Eestisse või mujale.

“Mida ma Eestist kõige rohkem igatsen, on kohukesed, pere ja sõbrad ning see, et ei pea kõigiga viisakusest ilmast rääkima – kui midagi öelda pole, võib vaikselt omaette istuda,” räägib ta. Kätlini sõnul oodatakse Rootsis rohkem tühja-tähja rääkimist – vait igatahes ei tohi olla.

Suuri erinevusi ei ole

Kõik muu on üsna sarnane – Eesti ja Rootsi on teineteisele piisavalt lähedal, nii et suuri erinevusi ei ole. “Ilm on sama, paljuski on ka söök sama – välja arvatud kohukesed ja pelmeenid! Pelmeene meisterdan siin usinasti ise, aga kohukesi söön Eestis olles alati kuhjaga. Aga paljud arusaamad elust ja maailmast on tegelikult samad,” arutleb ta.

Rootsi kolis Kätlin kohe pärast gümnaasiumi lõppu 2007. aasta augustis. Sinna sattus ta tänu stipendiumile, mille sai Rootsis Skövde Lions Club’i kaudu. Kätlin õppis nimelt gümnaasiumi ajal kaks aastat rootsi keelt Kristi Aro juures ja saigi stipendiumi pakkumise Kristi kaudu.

“Mul oli maailm nägemata, nii ma siis võtsin selle võimaluse rõõmuga vastu,” tõdeb ta.

Esialgu sattus ta keset Rootsit, kahe suure järve vahele pisikesse kohta nimega Axvall – Axevalla rahvaülikooli. Pärast aastakest avanes tal võimalus stipendiumi pikendada teiseks aastaks. Kuna ta oli end seal juba mõnevõrra sisse seadnud, jätkaski ta samas vaimus.

“Peale teist aastat tahtsin minna edasi ülikooli ämmaemandaks või eripedagoogiks-eelkooliõpetajaks õppima,” räägib Kätlin.

Ta andis avaldused sisse nii Eestis kui ka Rootsis ja sai Sköv­des kohe oma tolleaegse elukoha kõrval asuvasse kooli eelkooliõpetaja erialale sisse. “Kaua aega ei läinud, kui istusin oma teise aasta alguses üliõpilaskonna nõukogus. Seal kohtusin ka oma abikaasa Martiniga, kes sel ajal oli üliõpilaskonna nõukogu esimees,” tähendab Kätlin.

Kooli kõrvalt töötas ta nädalavahetustel ja õhtuti autistlike noortega. Pärast kooli lõppu läks ta aga tööle ühte rahvusvahelisse eelkooli, kus räägitakse võrdselt rootsi ja inglise keelt. Seal oli Kätlin Vesiaid Nilssoni põhiülesanne inglise keele õppe korraldamine.

2015. aastal kolis noor pere Lõuna-Rootsi, kuna Martin on sealt pärit ja kogu ta perekond elab just seal. Praegu elavad Vesiaid Nilssonid Helsing­borgis, kus Kätlin töötab eelkooliõpetajana ja Martin õpib 7.–9. klassi keemia- ja bioloogiaõpetajaks. Martin on tegelikult molekulaarbioloog, kuid Skövdes töötas ta mitu aastat õpetajana.

Kätlinil ja Martinil on kodus äsja viieseks saanud preili Maline, teine laps peaks neil sündima umbes kuu aja pärast. Plaanitud sünnitustähtaeg on 5. märts.

Peale selle on noorel perel kaks kassi – Lucia ja Lembit – ning hulgaliselt kalu.

Kätlini Eesti perekonnast ei ela Saaremaal kahjuks keegi enam. Mõlemad vennad on Tallinnas ja ema elab mitmendat aastat Viljandi külje all Võhmas, kust ta ka pärit on. Perega suhtleb Kätlin ikka, enamasti siis, kui midagi rääkida tahab – kas on midagi juhtunud või on niisama ilmaelu vaja arutada. Enamasti kirjutatakse messenger’is ja tähtsate päevade puhul helistatakse Skype’i kaudu. Siis räägitakse ühtejutti umbes pool päeva…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 940 korda, sh täna 1)