“November” on heas mõttes eesti film (2)

Rainer Sarneti lavastatud fantaasiafilmi “November” võtsid saarlased küll hästi vastu, kuid linateose nüansirohkus tekitas küsimuse, mida filmiga ikkagi öelda taheti.

“Ausalt öeldes olen [Andrus Kiviräha] “Rehepapiga” väga tuttav ja ühinen nendega, kes ütlevad, et see on ikka Sarneti film,” arvas võtetel statistina osalenud Birgit Ehrenberg, kes leiab, et filmitegijad ei peagi täpselt romaani järgima. Film ise talle meeldis. Erilist muljet avaldasid Ehrenbergile, kes ka ise teatrilaval näitlejana üles astunud, tegelaskujud ja nende välimus. “Tüübid olid väga head,” nentis ta. Samuti hindas ta enesekriitilist irooniat, mida filmis ohtralt leidub. “Natuke venis, aga eesti filmidele on see loomuomane,” lisas Ehrenberg.

Samuti statisti rollis olnud Genadi Noa hindas “Novembri” juures kõige enam peaosatäitjate panust. “Eriti Jörgen Liik – kõik need näoilmed,” tõi filosoofina tuntud Noa välja. Ta tundis heameelt, et film lõppes teisiti kui raamat. “Oligi parem, et sellist lõppu ei tulnud,” lausus Noa ja lisas, et veidi meenutas kulminatsioon talle india filme. “Bollywoodis vändatud filmidel on ka sellised lõpud.”

“Eks ta üks eesti film oli,” tõdes statistina kaasa teinud Tiit Ennemuist. “Kodus küsisin naise käest – et tore film, aga mis nad meile öelda tahtsid?” rääkis ta. Autojuhina leiba teeniva mehe hinnangul oli filmi visuaalne pool suurepärane, kuid üksteisele järgnevate stseenide seos väheke ähmane. “Armastuslugu oli, aga mis see muu seal vahel siis oli,” arutles Ennemuist, lisades, et suurest kunstist ongi vist keeruline aru saada.

Filmi tegemise telgitagustesse piiluda saanud Ennemuist imestas, milline raiskamine filmimaailmas käib. “Pool päeva filmiti ühte stseeni, kuidas vend seepi sõi, ja pärast pool päeva, kuidas ta vahutas, aga filmis ma ei näinud seda kohta,” meenutas ta ja lisas, et neid stseene oli veel, mis üles võeti, kuid mis filmi ei jõudnud.

Kirikuõpetaja Hannes Nelis ütles, et tahab «Novembrit» kindlasti uuesti vaadata, kuna esilinastusel keskendus ta kohati pigem tuttavate paikade märkamisele. Nimelt toimusid võtted ka Kaarma kirikus, kus ta hooldajaõpetaja on. “Aga see, et veel tahan näha, näitab, et oli hea film,” arvas Nelis. Ta lisas, et “Novembri” puhul heidutas paljusid sünge treiler, kuid film ise nii sünge ei olnud ja sai ka nalja. Väga hästi oli Nelise hinnangul tabatud meeleolu ja inimeste välimus ning olemus, mis kajastub vanadel fotodel.

Tema abikaasat Eve Nelist paelusid “Novembri” juures kontrastid, mis olid talu- ja härrasrahva vahel. Ühed olid haritud, teised seevastu kohutavalt ebausklikud. “Kes tahab elamust saada, siis soovitan kindlasti suurelt ekraanilt vaadata. Paaris kohas ehmusin täitsa nagu mõne parema õudusfilmi ajal,” lisas Eve Nelis. Temagi nentis, et pärast filmi tekkis küsimus filmi sõnumi kohta. “Aga hea film panebki mõtlema,” leidis ta.

Pärast Kuressaare esilinastust linnateatris kohtus vaatajatega filmi üks peaosatäitjatest, Saaremaalt pärit näitleja Jörgen Liik. Vestlust juhtis TeatriKino administraator Elen Pärtel-Saar. Liik meenutas, et filmis kantud riided olid autentsed sajandivanused kehakatted. Pesta hapraid rõivaid ei tohtinud. Eriti oli see tunda andnud päeval, mil filmiti stseeni, kus tegelased endale püksid pähe tõmbavad.

Üks helgemaid mälestusi pärineb Liigil aga Mihkli talumuuseumist. Nimelt venisid võtted pikale osaliselt lume vähesuse tõttu. Ühel päeval aga, kui Vikil võeti üles külarahva pidutsemist, hakkas lund sadama. See andis meeskonnale justkui kinnitust, et tehakse õiget asja.

Filmis astuvad üles ka mitmed Ungarist toodud loomad. Liigi sõnul kulgesid võttepäevad paljuski nende tujude järgi, mis ei teinud filmitegijate elu sugugi lihtsamaks. Tal endalgi oli loomade jaoks alati viiner käepärast.

Fantaasiafilm “November”, mis põhineb Andrus Kiviräha romaanil “Rehepapp ehk November” tõi laupäeval Kuressaare Linnateatris täismaja. Üle Eesti saatis linateost samuti suur edu – “Novembrit” vaatas kinodes avanädalavahetusel üle 12 300 inimese.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 820 korda, sh täna 1)