Linn sulgeb õpilaskodu (32)

TEADMATUS: Marie-Elis Kuivjõgi (vasakul) ja Emilia Rozenkron (keskel) ei oska öelda, kus nad järgmisel õppeaastal peavarju leiavad. Kooli haldusjuht Aado Haandi püüab tema selja taga oleva õpilaskodu sulgemise järel õpilasi igati aidata.
Maanus Masing

Kuressaare linn on sulgemas Saaremaa ühisgümnaasiumi 40 aastat tegutsenud õpilaskodu, ilma et sealsetel asukatel oleks tuleviku osas kindlust.

“Ma ei kujuta ette, mis järgmisel aastal saama hakkab,” olid Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilased Emilia Rozenkron ja Marie-Elis Kuivjõgi eile nõutud. Leisist ja Lümandast pärit tüdrukud peavad nüüd hakkama lisaks niigi pingelisele gümnaasiumi lõpuklassile endale elukohta otsima.

Segane lugu

Ühisgümnaasiumis on huvitav olukord. Õpilaskodu renoveerimisel käib hankeprotsess kogu maja muutmiseks, et see sobiks haridusliku erivajadustega lastele õpperuumideks. Samas ei ole ühtegi kirjakohta, et õpilaskodu enam ei ole.

Kooli haldusjuhi Aado Haandi sõnul on tõsiasi see, et uuenevas majas voodikohti ette nähtud ei ole. Veel eelmise aasta lõpus oli plaan jätta alles 30 voodikohta, kuid uus plaan neid ette ei näe. Varem pakkus SÜG lisaks majutusteenust, kuid see lõpetati ära juba varem.

Üllatusena tuli õpilaskodu sulgemine SÜG-i hoolekogule. Hoolekogu esimees Anton Teras ütles, et hoolekogu seisukohast ei ole õpilaskodu sulgemine hea plaan.

Aado Haandi on mures, et mis saab lastest järgmisel aastal. Keegi ühtegi lahendust välja pakkunud pole. Kui täpne olla, siis omavalitsusel ei olegi kohustust õpilaskodukohta tagada. Samas on valla ühinemislepingus klausel, et gümnaasiumiõpilastele tagatakse kaasaegsetele nõuetele vastav majutusteenus.

Hetkel majutub SÜG-i õpilaskodus 47 last. Haldusjuhi sõnul muutub see arv pidevalt, kuid 60 lapse ringis on olnud aastaid. Nii palju on voodikohti.

Haandi ise on püüdnud otsida võimalikke lahendusi. Tema sõnul on olukord eriti ebaõiglane nende laste suhtes, kes juba õpivad gümnaasiumis. Samuti lööb see plaanid sassi 10. klassi tulijatel.

“Ma üritan kuidagi nende maandumist pehmemaks muuta,” ütles Haandi. Tema sõnul tuleks kindlasti kõne alla ametikooli õpilaskodu. Samas on ametikool oma Upal asuvat õpilaskodu sulgemas, mis jällegi võimalusi kitsendab. Järele jääks linnas asuv 150 kohaga õpilaskodu. Ametikooli teabejuhi Taavi Tuisu sõnul selgub ametikooli oma vajadus augustiks, praegu on seal 135 õpilaskohta. Ära ei saa unustada ka kolledži vajadust. Seega võib nentida, et ruumid on täis.

Järgmine variant on üüri(ühis)korter. Haandi on oma sõnul võimalusi uurinud ning ülemäära palju neid pole, hinnaklasski on teisest puust. Õpilaskodus jääb kohamaksumus praegu 55–85 euro vahele. Enamasti ollakse kaheses toas ja see maksab 60 euro ringis.

Kolmas võimalus on käia koolis, sõites iga päev bussiga. Saarte Häälega rääkinud Emilia ja Marie-Elis on mõlemad seda ka kunagi proovinud. Üks vuras igapäev Leisi ja teine Lümanda vahet. Tulemus see, et sisuliselt sõidad bussiga pool elu maha.

Valitsus eitab otsust

Seevastu linnavalitsusest kinnitatakse, et õpilaskodu sulgemise otsust veel tehtud ei ole. On vaid lõpetatud majutusteenuse ehk siis hosteli tegevus. Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul võib maja renoveerimise esimeses etapis siiski alles jääda ka osaline majutusvõimalus. Selgus saabub projekteerimise käigus.

Linnavalitsuse seisukoht on see, et õppepindadeks on ruumi vaja. Nende tagamine on omavalitsuse kohustus. Õpilaskodu pidamise kohustust aga ei ole. See pole Kuressaare laste jaoks ning selle pidamise huvi peaks tulema valdade poolt. “Seni vallad õpilaskodu toetamist investeeringutega vajalikuks pidanud ei ole,” märgib Maripuu. Majutuse osas on olemas erinevaid alternatiive, õpperuumide osas aga mitte. Alternatiividena näeb linn ametikooli õpilaskodu ja eramajutust.

Loe ka juhtkirja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 210 korda, sh täna 1)