Probleemsed lapsed jäävad kohaliku lastekaitse mureks (2)

SKEPTILINE: Saare maakonna alaealiste komisjoni sekretäri Meelis Kaubi hinnangul ei ole mõistlik lõhkuda seda, mis toimib, enne kui pole uut süsteemi. Sellest väravast on aastate jooksul sisse astunud 500 alaealist, kelle probleemidele on leitud lahendus.
MAANUS MASING

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega kaotatakse tuleva aasta 1. jaanuarist alaealiste komisjonid. Saarlased kahtlevad, kas see on ikka parim lahendus.

Kohalikud omavalitsused saavad eelnõuga õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui aga õigusrikkumise taga on lapse oma abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist.

500 probleemset last

Saare maakonna alaealiste komisjoni sekretäri Meelis Kaubi sõnul on komisjonid tegutsenud 1999. aastast ja tema on kohaliku komisjoniga seotud olnud 2005. aastast. Ühtekokku on komisjon tegelenud umbes 500 probleemse alaealisega ning nn distsiplineerivaid mõjutusvahendeid on komisjon aastate jooksul määranud 733 korral.

Komisjonis on seitse liiget, kes kõik on oma ala spetsialistid: kriminaalhooldusametnik, lastekaitsespetsialist, psühholoog, psühhiaater, politsei-, haridus- ja sotsiaalametnikud.

Kaubi sõnul on sellest, et alaealiste komisjonid on vaja kaotada, ministeeriumi tasemel räägitud tema mäletamist mööda juba 2013. aastast. Siis kukkus haridus- ja teadusministeeriumi algatatud eelnõu läbi, sest vastuhakk oli suur, ning seejärel anti valdkond sotsiaalministeeriumi haldusalasse. “Nüüd on asi väga lihtne, sest nn riigireformi käigus kaovad 1. jaanuarist peale komisjonide ka maavalitsused, mille juures alaealiste komisjonid tegutsesid,” nentis ta.

Kaubi ei ole oma kinnitusel vanas kinni, aga tema meelest ei ole mõistlik lõhkuda seda, mis toimib, enne kui pole uut süsteemi. Uuest aastast jääb probleemsete lastega tegelemine nimelt omavalitsuste lastekaitsetöötajate õlule.

Lastekaitsjatel palju tööd

Kas lastekaitsetöötajad suudavad üksi kõiki õigusrikkujatest laste probleeme lahendada, on Meelis Kaubi hinnangul küsitav. “Nende töökoormus on praegugi suur,” nentis ta.

Alaealiste komisjon on tema sõnul olnud viimane abivõimalus, kui lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad, kool ja politsei ei ole probleemse lapsega toime tulnud. “Komisjonis on kompetentsete ametnike kooslus, kes jõuavad väga kiiresti selgusele, missugust abi lapsele vaja on,” kinnitas ta.

Kaubi loodab oma sõnul, et kui valdkond omavalitsustele üle antakse, luuakse analoogne süsteem, mis saab probleemset last kõige paremini aidata.

Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Kaido Vahteri sõnul on oluline, et alaealiste probleemidega tegelemisel säiliks järjepidevus. Tema usub oma sõnul, et ilmselt on eelnõu loojad sellele ka mõelnud.

2016. aastal kogunes alaealiste komisjon Saaremaal üheksal korral ja tegeleti 21 probleemse alaealisega. “Politsei töös alaealiste süütegevusega laiemas vaates ei muutu midagi, sest politsei jääb nende küsimustega tegelema ka edaspidi,” kinnitas Vahter.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on nentinud, et kuigi paljud spetsialistid on teinud senise formaadi kiuste komisjoni ette sattunud laste abistamisel head tööd, on neil võimalik edaspidi lapsi abistada ikkagi paremini.

Tema sõnul tuleb abi osutada võrgustikutöö põhimõtet järgides, kõikide erialaspetsialistide koostöös ja seejuures on iga kohaliku omavalitsuse otsustada, millises vormis neid otsuseid vastu võetakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 130 korda, sh täna 1)