Süsteemi ei tohiks lõhkuda enne, kui uus loodud (1)

Tulevast aastast on plaanis alaealiste komisjonid kaotada. Kas see oleks õige otsus, mis aitab probleemseid lapsi senisest paremini õigele rajale suunata?

Kuressaare politseijaoskonna noorsoopolitseinik Minna Raun:

Eelmise aasta lõpust kuni praeguseni on Saaremaal mõnevõrra suurenenud just alla 14-aastaste laste toime pandud süütegude arv ja selles vanuses lapsed on seni olnud peamine grupp, keda oleme alaealiste komisjoni saatnud. Alaealiste probleemidega tegelemises peab säilima järjepidevus ja ajaks, mil alaealiste komisjonid kaotatakse, peaks olema välja töötatud süsteem ja kindel raamistik, kuidas toimida nende lastega, keda varem alaealiste komisjoni suunasime.

Kairit Lindmäe,
Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja:
Alaealiste komisjoni töö on olnud tulemuslik ja ennetav meede alaealiste edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Paljud juhtumid on jäänud ühekordseks ja keerulisemate lugude korral on komisjoni otsus aidanud juhtumiga edasi liikuda. Komisjoni otsused on alaealise edasises käitumises andnud enamasti positiivseid tulemusi. Senine praktika on näidanud, et komisjoni otsusel on suurem mõjujõud kui üksikspetsialisti omal. Ilmselt ka seetõttu, et komisjoni on kaasatud erinevaid erialaspetsialiste. Koostöö lapsevanematega ja alaealiste komisjoni suunajatega on olnud suurepärane.

Võrgustikutöö põhimõttel töötamine ja abivajaduse hindamine jätkub ka pärast alaealiste komisjonide kaotamist. Komisjoni kaotamise korral on omavalitsusel võimalus luua endale nõuandva organina laste ja perede komisjon.
­

Milvi miilitsakapten Tuulik

Milvi Tuulik,
endine alaealiste asjade inspektsiooni piirkonnainspektor:

Mina leian, et alaealiste komisjone laiali saata ei tohiks, need peaksid ikka alles jääma. Nendesse komisjonidesse kuuluvad ju oma ala asjatundjad, autoriteetsed inimesed.

Kardan, et kui alaealiste komisjoni enam ei ole ja probleemsete lastega peab tegelema valla sotsiaalosakond või lastekaitse, ei pruugi kogu vajalik info nendeni jõudagi. Ja kui palju omavalitsuste sotsiaaltöötajatel nende lastega tegelemiseks aega ja jõudu on?

Kui mina veel tööl olin, tegutses alaealiste asjade inspektsioon, kes probleemsete lastega tegeles. Käisime meil arvel olnud laste perekondi kontrollimas, vaatasime, milline on olukord kodudes. Palju oli ju neid peresid, kus lapsevanemad alkoholi tarbisid. Vaid erandkorras tuli laps erikooli saata. Siis pidi korrarikkumisi olema väga palju, halb õppeedukus, koolikohustuse mittetäitmine, kodust ärajooksmised.

Inga Teär,
Kuressaare Rajaleidja keskuse juhataja:

Meie alaealiste komisjon on üsna laiapõhjaline ja seal on koos oma ala eksperdid. Omavalitsuste suutlikkus sotsiaalalal on aga vähemalt praegu suhteliselt kesine – suuremates parem, väiksemates kehvem. Kui alaealiste õigusrikkujatega tegelemine antakse kohalike omavalitsuste ülesandeks, siis selle raskuskese hakkab toetuma lastekaitsetöötajatele, keda meil on nagunii vähe ja väiksemates omavalitsustes polegi. See paneb mind natuke muretsema, kas kompetentsus probleemsete alaealistega tegelemiseks on ikka piisavalt hea. Tuleb ju juhtumid ka lahendada, lisaks peab toimima järelevalve. Arvan, et praeguses halduskorralduses on see kompetentsus suhteliselt kehv.

Kui meil tuleb suur ühisvald, võiks järjepidevust laiapõhjalise komisjoniga siiski hoida. Neid alaealiste õigusrikkujatega seotud juhtumeid meie maakonnas ju nii palju ei ole, mida üks komisjon hallata ei suudaks.

Õigusrikkujatega tegeldakse omavalitsustes niikuinii ka praegu. Kui seal mõistus otsa saab ja käed nii-öelda lühikeseks jäävad, siis on võimalus maakondliku komisjoni poole pöörduda. See annab veel ühe võimaluse selle keerulise teemaga tegeleda. Kui viia alaealistega tegelemine ühele tasandile, võetakse selline variant ära.

Seega on ka ühendvalla puhul mõistlik kaheastmeline süsteem, kus ühe piirkonna laste probleemidega tegeleksid kohapealsed spetsialistid, aga vajadusel saaks pöörduda suure komisjoni poole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 780 korda, sh täna 1)