Suurna aia ubinad astuvad Poola õuntele kandadele (7)

SORTIMISLIINIL: Kadastiku õunaaia töötaja Mihkel Läets valib parimad õunad välja ja kleebib neile hiljem peale Saaremaa tootemärgise “Ehtne”.
Maanus Masing

Salme vallas asuva Suurna õunaaia omanik Riho Kadastik on sihikindla tööga parandanud Saaremaal kasvanud talvesortide kvaliteeti sedavõrd, et need suudavad väljanägemiselt järjest enam konkureerida importõuntega.

Esmajärjekorras sööb inimene puuvilja silmadega ja näiteks eestlastele lähevad peale eelkõige punased õunad, ütles Riho Kadastik. Tema Suurna õunaaiast tulevad punapõsksed taliõunad “Amorosa” ja “Auksis” on isuäratava väljanägemise poolest jõudnud välismaistele konkurentidele üllatavalt lähedale.

Saaremaa suurima õunaaia talisortide atraktiivsemaks muutunud välimus ja paranev maitse on saavutatud eesmärgipärase tööga, et võtta sordist maksimum. “Olen õppinud puid lõikama ja kõike muud, mida agronoomia hea tulemuse saavutamiseks ette kirjutab,” rääkis õunakasvataja. “Kui puu on lõigatud normaalselt hõredaks, siis tulevad õunad värvilised ja suured.”

Riho Kadastiku sõnul korjatakse talveõun puudelt toorest peast, nii nagu koristatakse banaani. Ent erinevalt banaanist, mida hiljem küpsetatakse, valmib õun tagantjärele ise. “Ma ei saa korjata ära valmisõuna, sest siis ta ei säili,” selgitas istanduse omanik, kelle sõnul on näiteks suviste sortide probleemiks äritegemise mõttes just lühike säilivusaeg.

Hilisemate sortide kaubandusliku välimuse parendamisel on tähtis roll õunte säilitustingimustel, mille tarvis on Riho Kadastik teinud korraliku investeeringu.

Sortide arv väheneb
Poolesaja õunasordiga alustanud Suurna õunaaia peremees tunnistas, et õunaaia ülemäärane sordirikkus pole ennast õigustanud ning hiljemalt viie aasta pärast on suurem osa sorte aiast välja juuritud. Tarbijalt saadud tagasiside ja müüginumbrite põhjal jätab Kadastik aiandisse alles maksimaalselt kümme sorti.

“Aeg on välja toonud sordid, mis siinsele tarbijale peale ei lähe – mõni sort pole lihtsalt eesti inimesele vastuvõetav,” lausus maakonna õunaaedade lipulaeva rajaja. “Kas on liiga hapu või siis välimus ei sobi. Eestlased tahavad punast õuna.”

Kõige müüdavam sort Suurna aiandi toodangust on Leedus aretatud “Auksis”, mida üks Kuressaares elav inimene käib endale ja oma tuttavatele 25 kilo kaupa Salmelt ostmas.

“Ilus, punapõskne ja maitsev,” kiitis õunakasvataja Leedu sordiaretajate tööd. Hea minek on õunasõprade seas ka “Amorosal”, ehkki selle sordi maitse eestlaste eelistusele päris üks ühele ei vasta.

Kui Auksis ja Amorosa on kaupluses juba lõpukorral, siis üsna pea toob Kadastik müügile maitselt sibulõuna meenutava “Zarja Alatau”, mis heade hoiutingimuste korral säilib maikuuni. Kasahstanis aretatud sort sobib Saaremaal oludesse nii hästi, et Kadastik tellis juurde veel 5000 puud.

Riho Kadastiku sõnul tegeleb tema ettevõte eelkõige söögiõuntega ja ehkki laialdaselt tuntakse ka tema mahlu, on mahlavalmistamine ikkagi vähemtähtis tootmisharu, mis aitab toorainet paremini väärindada.

Rae pood on ainus partner

Kadastiku sõnul võtab kohalikest kaupmeestest tema õunaaia toodangut müüki ainult Kuressaare Rae pood, mis võtab Kadastikult nädalas sisse 500–600 kilo õunu. Lisaks müüakse Saaremaa õuna mandri poodides.

Paraku on Rae kauplus suur erand, sest kõik ülejäänud kohalikud poed pole kodusaare õunte vastu mingit huvi üles näidanud. Kadastiku õunalaost umbes kilomeetri kaugusel asuv Salme pood müüb enam-vähem sama hinnaga Poola, Saksa ja Hollandi õunu. “Kas küll odavamalt, aga ta (Salme pood – toim) saaks minult ikkagi Eesti õuna, mida inimesed tahavad,” märkis Kadastik, kelle sõnul on kätte jõudnud aeg, kus majapidamistest hakkavad koduaia õunavarud otsa lõppema.

Tuhka võiks endale pähe raputada end Eesti kaubanduse edendajana esitlev Selveri kaubanduskett, mis müüb Kadastiku andmetel Eesti õunte asemel Läti ja Leedu õunu.

Miks peaks eestlane eelistama Eesti õuna? See on tegelikult retooriline küsimus ja end samale lainel häälestades küsib Riho Kadastik vastu, miks peaks eestlane tarbima Eesti liha või Eesti piima. Eestis kasvatatud toit on ikkagi puhtam, leiab Kadastik.

“Meie maa siin on praegu veel puhtam kui mitmel pool Euroopas. Mida rohkem lõuna poole, seda rohkem tuleb teha taimekaitset, sest putukaid sigineb soojaga rohkem,” selgitas aastaid eksootiliste puuviljade impordiga tegelenud Kadastik, kelle sõnul tehakse Poolas või Lääne-Euroopas kärntõvetõrjet võib-olla lausa ülepäeviti. “Ega keegi seda avalda, aga mõned on välja öelnud, et niipalju kui on vaja, niipalju tuleb teha,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 223 korda, sh täna 1)