Taudi tõttu suletud Sakla seafarm alustas tööd

Margus Õunpuu: haiguse sigadest eemale hoidmine nõuab palju raha
ja närvide kulutamist.
Egon Ligi

Augusti lõpus diagnoositud seakatku tõttu viieks kuuks tühjaks jäänud Sakla seafarm töötab sellest nädalast jälle täisvõimsusel. Riskide vältimiseks on töötajatel keelatud metsas käimine ning rangemalt jälgitakse ka ohutusnõuete täitmist.

“Meie töötajatel on nüüd metsaminek, seenel ja marjul käimine kategooriliselt keelatud,” ütles Valjala Seakasvatuse OÜ juhataja Margus Õunpuu. “Kui keegi tahab metsa minna, siis ta võib üldse koju jääda,” lisas seakasvataja, kelle sõnul on kõik töötajad nõustunud keelust kinni pidama.

Õunpuu hinnangul jääb märkimisväärne osa seakatku surnud metssigadest paratamatult metsa kõdunema ja saastab sel moel nii pinnast kui ka metsasaadusi, nagu seened ja marjad.

Saaremaa seafarmides on töötajatele bioohutuse nõuete ülekordamine muutunud Õunpuu sõnul igapäevaseks rutiiniks nagu hommikune hambapesu. “Seletame töötajatele ja nõuame neilt nagu väikestelt koolilastelt, et kõike ka tehtaks, sest muidu ei ole ühel päeval tööd, ettevõte kaob ja kogu lugu,” rääkis Margus Õunpuu.

Valjala Seakasvatuse juhataja sõnul on Sakla farmile nüüd ümber ehitatud suurem aed ja loomsete jäätmete käitlemine on saastamise riski vähendamiseks kolitud farmi eest sigala tagumisse ossa.

Margus Õunpuu on täielikult nõus veebruari algul avalikuks saanud Euroopa Komisjoni hinnanguga, et Eesti meetmed seakatku vastu võitlemisel pole piisavad ning nii ohustab Eesti ka veel taudivabasid riike. Euroopa Komisjoni auditi kõige olulisem soovitus puudutas bioohutuse tagamist jahipidamisel ja sellekohastest nõuetest kinnipidamise kontrollimist. Lisaks veterinaarteenistusele on oluline ka keskkonnaasutuste ja erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonide panus. “Ma olen oma silmaga näinud, kuidas kasimata harvesterid liiguvad mandri ja Saaremaa vahet ja mitte keegi ei kontrolli,” lausus seakasvataja.

Margus Õunpuu tuletas meelde ülemöödunud aastal Saare maavalitsuses toimunud nõupidamist ministri, VTA ja jahimeeste esindajate osavõtul. “Juba tol korral oli arutusel metsatehnika, jahiseltside ohutusnõuded jne,” viitas Õunpuu. “Nüüd on kaks aastat mööda läinud ja midagi ei ole muutunud.”

Valjala Seakasvatuse OÜ juhataja hinnangul võinuks õigeaegne tõhus reageerimine riigi poolt luua võimaluse taudi saarelt eemal hoidmiseks, ent nüüd peame arvestama, et katk jääb looduskeskkonda vähemalt paarikümneks aastaks. “Selle tegematajätmise tõttu peab nüüd kõige rohkem finantse, energiat ja närve kulutama seakasvataja, et haigust farmist eemal hoida,” tõdes Õunpuu.

Sigade Aafrika katku diagnoos Sakla seafarmis kinnitati 23. augustil. Viiruse edasise leviku vältimiseks hukati kogu taudistunud 2746-pealine kari ning hoone desinfitseeriti. Riik hüvitas katku tõttu tekkinud kahjud summas 226 167 eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 390 korda, sh täna 1)