Kes peatab Marine Le Peni? Prantsusmaa pole veel kaotatud (5)

KAS NAGU AMEERIKAS? On oht, et kevadel kordub Prantsusmaal USA sügiseste presidendivalimiste stsenaarium ja riigi etteotsa pääseb parempopulistide liider Marine Le Pen. Praeguste küsitluste tulemuste järgi ei juhtu seda vaid ühel tingimusel – kui kõik demokraatlikud jõud leiavad üksmeele ja moodustavad ühisrinde.
shutterstock.com

Kes armastab ja austab Prantsusmaad, peaks praegu seal toimuvat jälgima teatud ärevustundega. Kas see uhke ja kultuurne rahvas, kes peab oma kodumaad täiesti õigustatult inimõiguste hälliks, läheb tõesti parempopulistide mesimagusate meelituste liimile? Eile oli Brexit ja Trump, homme aga Le Pen? Paraku on paremäärmusliku Rahvusrinde võidukäik Prantsusmaa eelseisvatel presidendivalimistel vägagi võimalik.

Kui parempopulistid tänavu kevadel Pariisis võimule tulevad, oleks see mitmete ekspertide väitel ühtse Euroopa lõpu algus. Hiljaaegu ütles selle avalikult välja Prantsusmaa sõber Berliinist. Ta tegi seda koguni kaks korda – algul saksa, seejärel prantsuse keeles.

“Widerstehen Sie den populistischen Sirenenklängen!” ütles Saksamaa Liitvabariigi tulevane president Frank-Walter Steinmeier, esinedes jaanuari lõpus Pariisis kohalike noorte ees. Et end pariislastele paremini arusaadavaks teha, kordas ta sama mõtet prantsuse keeles: “Résistez aux sirènes populistes!” (“Astuge vastu populistide üleskutsetele!”).

Majoritaarse süsteemi kasulikkus

Poliitikavaatlejate arvates pole Prantsusmaa aga sugugi veel kaotatud. Ehkki Marine Le Pen pääseb suure tõenäosusega valimiste teise ja otsustavasse vooru, kusjuures ülekaaluka häälteenamusega. Kuid isik, kellest saab Prantsusmaa tulevane president, peab teises voorus koguma vähemalt 18 miljonit häält. Seni on Le Peni meeskonnal kõige enam õnnestunud saada 6,8 miljonit häält.

Järelikult võib öelda, et Prantsusmaa viiendale vabariigile omane majoritaarne (enamuslik) ja kaheetapiline valimissüsteem võib Prantsusmaa madame Trumpi (säärase hüüdnime on Marine Le Penile andnud ajakirjandus – toim) edasiliikumise taas peatada. 7. mail toimuvas presidendivalimiste teises voorus võiksid nii parem- kui ka vasakpoolsed demokraadid oma jõud ühendada, et tõkestada Le Peni tee presidenditoolile.

See tähendab, et miljonid prantslased – kas vabal tahtel või vastumeelselt – annavad valimiste teises voorus oma hääle isikule, kes saavutas esimeses voorus teise koha, ja on seetõttu sunnitud koju naasma suuremate tulevikulootusteta.  

Panus on tehtud “aumees” Fillonile

Kui nii läheb, siis ei saaks öelda, et need valimised oleksid tõeline usaldusavaldus Prantsusmaa uuele presidendile või Prantsuse riigi arhailisele, ajale jalgu jäänud parteipoliitilisele süsteemile. Vabariigi uus juht, kes osutuks valituks kui kahest halvast vähem halb variant, ei omaks isiklikku autoriteeti ega ka mitte rahva poliitilist toetust, mis on vajalikud, et uuendada riiki ja kindlustada Euroopa ühtsus.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 292 korda, sh täna 1)