Naeratus julgustab vestluskaaslast edasi rääkima (1)

KUULMISNÕUSTAJA JUURES: Helfi Soonikult on tulnud nõu küsima maletaja Juuno Jalakas.
MAANUS MASING

Mail tuli etteütluste ajal ikka naabri pealt piiluda, kõik sõnad lihtsalt ei jõudnud talle kohale. Anu jälle sooviks kontserdile minna, kuid paraku jääb sealt saadav elamus poolikuks. Helfil pole aga kombeks käia üritustel, kus on ainult kuuljad koos.

Kuressaares Pikal tänaval roosaks võõbatud kivimajas asub Saaremaa puuetega inimeste koda. Seal käivad koos ka Saaremaa vaegkuuljate ühingu liikmed. Igal neljapäeval ja reedel võtab neid vastu kuulmisnõustaja Helfi Soonik.

“Me muretseme oma ühingu liikmetele patareid ja anname need soodushinnaga üle,” selgitab ta. Nimelt saab kuulmisaparaadi patarei tühjaks umbes nädalaga. Lisaks kipuvad elektroonilise abimehega kaasnema kõiksugu muud pisemat sorti sekeldused, millele kuulmisnõustaja oskab lahenduse leida.

“Nägime, et inimesed on hädas,” selgitab Helfi, miks kuulmisnõustamise teenus umbes kümme aastat tagasi sisse seati. Praeguseks toimib süsteem õlitatult. Teenuse eest maksavad kohalikud omavalitsused vastavalt sellele, kuidas inimesed teenusel käivad.

Helfil endalgi on kuulmisaparaat kõrva taga. “21 aastat saab nüüd juba sellest, kui ma seda kasutanud olen,” märgib ta. “Meie kombinaat, kus ma töötasin 32 aastat, läks pankrotti. Siis läksin edasi tööle, kus oli pidevalt vaja inimestega suhelda, ja panin kõrva, kuna ei saanud ju kogu aeg küsida, mida te räägite,” lisab ta, viidates asjaolule, et temalgi oli periood, kus aparaat oli küll olemas, kuid kõrva ei tihanud ta seda panna.

Esimesed kokkupuuted kuulmisaparaadiga on lihtsalt väga harjumatud. Inimene hakkab kuulma näiteks liiklusmüra. Samas kõike seda, mida ta tahaks kuulda, ei pruugi ta kohe ega hiljemgi hästi kuulda.

Eelpool mainitud sekelduste hulka kuulub ka see, kui aparaat vilistab. Helfi selgitab, et kõrvajäljendi abil tehtud individuaalsete otsikute puhul tuleb seda harvem ette, kuid n-ö standardotsikuga tihedamini. Samuti vaatab ta üle, ega pole aparaadile kõrvavaiku kogunenud, ja viimaks ka seadistused. “Kui need asjad on korras, siis inimene tavaliselt peaks kuulma,” märgib ta.

Liigsuured ootused

Helfi juurde nõustamisele tulnud inimestele meeldib, kui ta annab mõista, et temagi on vaegkuulja. “Olen samasugune puudega inimene nagu tema,” selgitab ta sugugi mitte kurval ilmel, et see aitab esimesest kohmetusest üle saada. Nii mõnedki tulevad tema juurde kindla arvamusega, et nüüd on tal aparaat ja kuuleb edaspidi kirikus kõik ära, mis preester kantslist räägib.

“Ma ütlen kohe, et, kullake, võta sealt natuke juttu maha,” tõdeb Helfi, et muidu inimesed kurvastavad, kui nende ootused liiga suured on. “Öeldakse, et aparaat annab 70% kuulmist tagasi, aga kui sul on ühes kõrvas aparaat, siis jaga see kaheks,” selgitab ta, kuid lisab, et aparaat on vaegkuulja jaoks siiski hädavajalik ja ilma selleta ei kuuleks ta üldse suurt midagi.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 522 korda, sh täna 1)