Saarlastel on kogumishoiustel keskmiselt kuni 10 000 eurot (5)

IKKA HOIUSTATAKSE: Swedbanki Kuressaare kontori juhi Liilia Mesila sõnul suudavad nende kogemusel Saaremaal enamasti säästa keskealised kliendid.
MAANUS MASING

Saare maakonnas on peamised hoiustajad vanema- ja keskealised inimesed. Samas on keskealiste hulgas kõige enam ka neid, kes elavad oma sissetulekuga igal kuul lihtsalt palgapäevast palgapäevani.

Kui Swedbanki Kuressaare kontori juht Liilia Mesila tõdeb, et saarlased ei erine oma hoiuste suuruselt kuigivõrd muust Eestist ja keskmisel eestlasel on sääste pigem alla 5000 euro, siis Nordea Kuressaare nõustamis- ja teeninduskeskuse juht Siiri Kraus ütleb veidi spetsiifilisemaks minnes, et Saaremaal on hoiustajad peamiselt vanemaealised.

Hoiavad arvelduskontol

Ta möönab, et viimastel aastatel on hoiustamine vähenenud ja seda seoses madalate intressidega. “Eelistatakse isegi hoida raha lihtsalt arvelduskontol,” märgib Kraus, lisades, et Nordea andmeil on hoiusesumma keskmiselt kuni 10 000 eurot.

Kraus räägib, et ka noorte ja keskealiste hulgas on hoiustajaid, kuid seda pigem regulaarse kogumise osas. “Palgapäevast palgapäevani elatakse kõige rohkem keskealiste hulgas, kuna palgatase on Saaremaal küllaltki madal,” nendib ta.

Mesila ütleb, et üht kindlat mustrit on saarlaste puhul tegelikult keeruline välja tuua – on neid kliente, kes elavadki palgapäevast palgapäevani, kuid on ka neid, kes suudavad väiksemal või suuremal määral säästa. “Seda kas pärast palga laekumist või siis kannavad enne uut palgapäeva kontol oleva vaba raha hoiusele,” räägib Mesila. Tema sõnul on viimast lihtne teha Swedbanki mobiilipangas ja seda võimalust inimesed kasutavadki.

Hoiustamine on iseenesest saarlaste seas võrdlemisi stabiilne ja Liilia Mesila andmeil on vähemalt Swedbankis hüppeid alla- või ülespoole ses osas toimunud aastatega. “Võrreldes varasemate aastatega on keskmine palk küll kasvanud, kuid sellega on ilmselt siiski kasvanud pigem veidi tarbimine,” tähendab ta.

Mesila andmeil suudavad Saaremaal enamasti säästa keskealised kliendid, teised kliendigrupid vähemalt Swedbankis vähem.

SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann ütleb, et nende Saaremaa klientide hoiuste maht on aastaga kasvanud 0,5%, seejuures on nn nõudmiseni hoiused kasvanud 2,4% ja tähtajalise hoiuse maht langenud – 7,4%.

“Saarlaste puhul võib aga välja tuua selle, et suurenenud on huvi paigutada raha hoiustelt investeerimislahendustesse, mille maht on saarlaste puhul kasvanud 15,9% võrreldes SEB üldise kliendibaasi mahu kasvuga, mis on 12,7%,” toob Piilmann välja ühe huvitava erisuse.

Muus osas ei erine aga saarlaste käitumisharjumused nende ülejäänud kliendibaasi omadest.

Laenavad kodu ostuks

Mis puutub laenude võtmisse, siis Nordea siinsed kliendid võtavad kõige rohkem laenu ikkagi oma kodu soetamiseks. “Suurem osa nendest on laenud oma kodu ehitamiseks,” täpsustab Siiri Kraus. Väikelaenude osa on Nordeas väike ja auto ostmisel kasutatakse pigem liisingut.

Liilia Mesila tunnistab samuti, et nende kliendid võtavad enamasti laenu kodu soetamiseks. Samas laenatakse neilt ka auto soetamiseks. “Reisimiseks soovitame me pigem krediitkaarti – mitmele meie kaardile tuleb kaasa näiteks tasuta reisikindlustus ja kliendid oskavad seda hinnata,” lisas Mesila.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 110 korda, sh täna 1)