Peaminister: lõpp-punkt võiks olla tasuta liiklemine (1)

Läinud reedel Saaremaad külastanud peaminister Jüri Ratas ütles Kadi raadiole antud intervjuus, et ükski poliitik ei tohi unustada, kust ta valitud on, seepärast püüab temagi võimalikult palju Eesti inimestega kohtuda.

Plaan oli külaskäiku alustada Ruhnust, aga ilmaolud ei võimaldanud sinna lennata. Mida peaministril sellest õppida on?

Minu jaoks ei ole see väga suur elukorralduslik uudis, sest tean lapsepõlvest väga hästi, mida tähendab elada väikelaidudel või ka saartel. See on alati seotud tuule ja merega ja tähendab, et paat ei välju mitte alati.

Selge on, et parem parvlaevaühendus suursaarte vahel on oluline ennekõike ettevõtetele. Kui peaminister ei saanud ühel päeval Ruhnu sõita, siis sellest maailm veel ei muutu, aga kui mõne ettevõtte kaup, mis võib rikneda, ei saa sõita mandrile ja sealt edasi tootmisse, siis see võib tähendada suuri kulusid ja tagajärgi ettevõttele.

Ruhnlased on peaministrile ilmselt väga tänulikud, et nad iseseisvaks jäid.

Ma leian, et Ruhnu peab jääma iseseisvaks omavalitsuseks eeskätt seepärast, et ruhnlased ise seda soovivad. Seda tuleb austada ja lähema kuu jooksul tahan ma kindlasti ka ise Ruhnu jõuda.

Mis parvlaevaliiklust puudutab, siis mõne aja eest ütlesite, et varsti on meil parvlaevaliiklus tasuta, aga selgus, et rõõm on siiski enneaegne. Kas hiidlaste-saarlaste tasuta kojusõit võiks siiski olla arutelu koht?

See on arutelu koht juba järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Ühelt poolt oleme koalitsiooniga läinud seda teed, et kui omavalitsused soovivad, siis võiks maakonna-sisene transport olla alates 2018. aastast tasuta. Valitsus eraldab selleks 21 miljonit eurot ja maakonnad võiksid siinkohal kasutada võimalust ja liine tihendada ning tagada, et transport oleks võimalikult taskukohane või siis tasuta.

Mis parvlaevaliiklust puudutab, siis jään ma oma väljaöeldud seisukoha juurde, et saareelanike puhul võiks riik astuda suuremaid samme dotatsiooni suunas, mille lõpp-punkt võiks olla see, et siinsed inimesed saaksid liigelda tasuta.

Praegu on teemaks olnud ka nn saarlase soodustusega seotud segadused.

Eks süsteemide muutus tuleb sellest, et riik on asunud ise teenust pakkuma ja mingid põhimõtted on muutunud. Aga ma usun, et asjad loksuvad paika.

Kuidas võiks laheneda Saaremaa ooperipäevade korraldajate mure, et laevaoperaator üritust enam toetada ei
saa?

Siin on koht, kus riik saaks üles näidata paindlikkust ja olulise ürituse korraldamisele kaasa aidata. Erinevaid üritusi tuleb vaadata projektipõhiselt ja ma olen kindel, et ka TS Laevad on paindlik neid otsuseid tegema.

Kellena Jüri Ratas Saaremaad külastab? Peaministri või parteijuhina?

Ennekõike olen siin kodanikuna. Tööülesannetest rääkides kohtusin Kuressaare linnapeaga, kellega oli kõne all haldusreformi järgne periood ning uue valla ja riigi vaheline koostöö. Samuti on mul ülesandeid, mis on seotud Keskerakonna esimehe ametiga.

Mõned Keskerakonna liikmed on otsustanud kohalikel valimistel kandideerida erakonna nimekirja asemel Saarlase valimisliidu nimekirjas. Mida nendega ette võetakse?

Kui nad seda on otsustanud, siis soovin neile jõudu, aga ütlen, et õigem oleks kandideerida Keskerakonna nimekirjas. Kui küsimus on, kas nad visatakse välja, siis vastus on ei.

Käesolev aasta tuleb keeruline. Lisaks valimistele ja haldusreformile langeb Eesti õlule 1. juulist ka Euroopa Liidu eesistuja roll. Kas see ei või koduseid asju tahaplaanile jätta?

Koduseid asju tasakaalustavad kindlasti juba aprillis algavad Eesti 100. sünnipäeva üritused. Eesistumine on jah esmakordne. Rahvusvahelises mõttes on tegu olulise sündmusega, kus eksida ei saa. See ei ole naga olümpiamängudel, et vaatame, kuidas vorm on ja kuidas välja tuleb. Seal tuleb olla parim. Seda ei tee üks või kaks inimest, seda on ette valmistatud aastaid. Eelarves on vajalikud summad sees, sest korralduslikku poolt on tõesti väga palju.

Mis on peaministriametis osutunud kõige üllatavamaks?

Ei oska öelda. Aga tunne, et sa peaministrina vastutad kõikide valdkondade eest, üha süveneb. Meil on 15 valitsuse liiget ja 11 ministeeriumi ning väga paljude ministeeriumide teemad on pidevalt ka peaministri fookuses. Olgu tegu teadus- ja arendustegevusega, välispoliitiliste sõnumitega, loomulikult kaitsepoliitika.

Ma leian, et olgu poliitik ükskõik millises ametis, ei tohi ta unustada, kust ta on valitud. Ka riigikogus pidasin oluliseks käimist ja inimestega kohtumist üle Eestimaa. See on minu jaoks oluline ka täna.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 458 korda, sh täna 1)