Tervisehädadega mehed perearsti juurde ei kipu (9)

KULDNE VÄGILANE: Selle kuldse meheskulptuuri kinkis dr Andres Sarjasele tänulik patsient, kelle tohter terveks ravis.
Maanus Masing

Mehed lähevad oma tervisemuredega uroloogi tasulisele vastuvõtule Kuressaare haiglas, ilma et oleks enne perearstil käinud ja vajalikud analüüsid teinud.

“See, et perearsti juures pole üldse käidud, tähendab, et pean nullist pihta hakkama ja tegema ära ka perearsti töö,” tõdes Kuressaare haigla kirurg-uroloog Andres Sarjas. Ta lisas, et pea kõik kuu jooksul toimunud tasulistel vastuvõttudel käinud mehed on tulnud tema juurde enne perearstil käimata.

“Kuna pean patsiente alles uurima asuma, mitte ei saa ravi seisukohast jätkata, tõuseb korduvate patsientide arv väga kõrgeks,” nentis Sarjas, kelle konsultatsiooniajad olid eilse seisuga broneeritud märtsi keskpaigani. “Tasulise vastuvõtu eesmärk on aga hoopis see, et inimesed pääseksid kiiremini arsti juurde.”

Tohter möönis, et mõistab: meestel on väga isiklikke probleeme, millest nad ei taha perearstiga rääkida. “Sellisel juhul saab perearst saatekirjale ju märkida, et vastuvõtule tullakse patsiendi soovil ja intiimse küsimusega,” rääkis Sarjas. “Samas olen oma tasuliste vastuvõttude esimese kuu jooksul näinud ka neid mehi, kel on täiesti tavaline eesnäärme adenoomi probleem, aga kuna ühtki uuringut ega analüüsi pole tehtud, pean otsast peale hakkama.”

Põhjuseid, miks paljud patsiendid visiidi perearsti juurde vahele jätavad, võib Sarjase sõnul olla mitmeid. Näiteks ei usaldata oma perearsti. Või häbenevad mehed naisterahvast perearstile oma erektsioonihäiretest rääkida. “Ka sellised mehed, kel on need mured tekkinud, vajavad kõige tavalisemaid, üldisi analüüse,” lausus Sarjas. “Siis võiks minna perearsti juurde sooviga lasta teha lihtne PSA-analüüs – vereproov, et oma eesnääret kontrollida. Kui ta pärast minu juurde tuleb, saame sellest teisest probleemist rääkida.”

“Mehed arsti juurde meelsasti ei tule, nad teevad seda viimases hädas,” tõdes Ida-Saaremaa elanike perearst, Orissaares töötav Elo Lember. Tema sõnul sunnivad mehi arsti juurde nende naised, vahel ei piisa aga sellestki, et mees oma probleemiga konsultatsiooni jõuaks. “Juhtub sedagi, et naine tuleb ja räägib mure ära ning vahel anname mehele saatekirja naise jutu põhjal,” rääkis Lember oma kogemustest.

Lembri sõnul on üks põhjus, miks mehed oma tervisehädaga perearsti külastada ei taha, see, et enamik perearste on naised. “Mehed häbenevad naisarstile oma murest rääkida, meesarste on aga väga vähe,” nentis Lember. “Samuti pelgavad mehed järjekordi ja ootamist.”

Dr Lember tõdes, et tasapisi on olukord siiski paremuse poole muutumas. “Saatekirja tullakse võtma häbelikult, aga õnneks tehakse seda siiski üha rohkem,” rääkis ta. “Saatekirjas me diagnoosi või probleemi täpsustama ei pea, kirjutame üldiselt, et läbivaatuseks.”

Elo Lember lisas, et perearstid määravad praegu peaaegu kõigile meestele, kel tehakse vereproov, ka PSA-testi.

Perearst Lember kinnitas, et aina enam leidub mehi, kes hoolivad oma tervisest ja lausa küsivad analüüse. “Meedial on inimeste teadlikkuse tõstmisel väga suur roll,” nentis ta.

“Arvan, et tõenäoliselt tullakse meesteprobleemidega minu juurde parema meelega kui naiskolleegide juurde,” ütles Kuressaare perearst Kristen Reinmann. Tema sõnul on sellegipoolest keeruline pakkuda, kui paljud tohtri poole pöördumata jätavad ja oma murega üksi jäävad. “Mingi osa kindlasti, millest on väga kahju,” lausus dr Reinmann. “Samas kui tegemist on meheau puudutava ja ägeda probleemiga, siis pigem ikkagi otsitakse abi.”

Reinmanni hinnangul on suurem mure seotud just ennetusega. “Kui midagi oluliselt valesti ei ole ja enesetunne on hea, siis mees vastuvõtule ei kipu, rääkimata ravist,” tõdes ta.


1000 uut haigusjuhtu aastas

Eestis on meestel pahaloomulistest kasvajatest levinuim eesnäärmevähk.

Dr Andres Sarjas ise on seitsme aasta jooksul teinud 387 eesnäärmebiopsiat. Neist positiivsed on olnud 245. “See on väga kõrge protsent,” tõdes Andres Sarjas.

Dr Sarjas märkis, et algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav, ent selleks tuleb haigus aegsasti avastada. Paraku tuleb ette, et vähk diagnoositakse liiga hilja.

“Oma probleemiga perearsti juurde minna häbenetakse, aga eriarsti juurde on pikk järjekord,” tõdes Sarjas. Samas juhtub tema sõnul sedagi, et perearstilt on saatekiri küll saadud, ent eriarsti juurde jõuab mees alles paari kuu pärast.

“Osa perearste võtab minuga ühendust, nad annavad haigest teada ja küsivad, kas ma leian inimese jaoks aja, et ta ei peaks kaks–kaks ja pool kuud ootama,” rääkis Sarjas. “Siis ma leian selle aja ja võtan haige varem vastu. Samas on neid haigeid, kes ka perearsti saatekirjaga ootavad kaks kuud üldjärjekorras.”

Eestis diagnoositakse igal aastal tuhat uut eesnäärmevähi juhtu. “See on meie elanikkonna arvu arvestades suur arv,” märkis Sarjas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 997 korda, sh täna 1)