Vallad ühinevad, ent sotsiaaltöötajad jäävad (2)

Kuigi omavalitsuste ühinemine ja maavalitsuste kaotamine toob kaasa palju muudatusi sotsiaalvaldkonna töö korraldamisel, ei tohiks teenused inimestest kaugeneda ega asjaajamine keerukamakas muutuda, ütles Saarte Häälele Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Tõru.

Praegu tundub ainus kindel asi olevat see, et sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste valimised ja pärast 2017. aasta 31. detsembrit on maavalitsused likvideeritud. Kuna planeeritud muudatusteks on jäetud vähe aega, toob see paratamatult kaasa mõningase segaduse. Ka sotsiaalvaldkonnas. Olemas on küll versioonid, mismoodi peaksid asjad uuest aastast toimima, ent mingitest konkreetsetest otsustest on veel vara rääkida, ehk märtsi lõpul-aprillis.

Sotsiaalvaldkonnas on maavalitsustelt ülesandeid järk-järgult üle võetud ja sotsiaalkindlustusametile antud – 2016. aastast tehniliste abivahendite soodustingimustel müügi ja laenutamise korraldus, selle aasta algusest siseriiklik lapsendamine ja täis­ealiste lapsendatute bioloogiliste omaste otsimine.

Vallal uued kohustused

Kuigi uue struktuuri kondikava on olemas, ei oska seda, kuidas täpselt kujuneb sotsiaalvaldkonna töökorraldus suures Saaremaa ühendvallas, praegu ilmselt keegi prognoosida. Üks on selge: omavalitsustele lisandub uusi ülesandeid ja kohustusi. Siiani riigi poolt korraldatud sotsiaalteenused, nende arendamine ja planeerimine on tulevikus kõik omavalitsuste pärusmaa.

Sellest aastast on kohalike omavalitsuste (KOV-ide) korraldada raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus, 2018. aastast on ka asendushoolduse osutamine KOV-ide ülesanne. Edaspidi ilmselt ka erihoolekandeteenused.

Võrreldes praegusega ei tohiks sotsiaalteenuste ja -toetuste, samuti sotsiaalhoolekande osas inimeste jaoks midagi halvemaks või keerulisemaks muutuda – on ju ümberkorralduste idee teha inimeste elu paremaks, teenused ja toetused ühtlustada, tagamaks inimestele sõltumata elukohast ühesugused võimalused.

On teada, et praegustesse vallakeskustesse jäävad alles teenuspunktid, et vajalikud teenused oleksid piirkonna elanikele võimalikult lähedal. Kui palju nendes teenuspunktides aga ametnikke olema saab, on praegu veel vara öelda. See on siiski üsna kindel, et sotsiaaltöötajad jäävad kohapeale alles ja sarnaselt praegusega on ka edaspidi sotsiaaltöötaja see, kes inimestega vahetult suhtleb.

Muudatused olgu valutud

Kas sotsiaaltöötajatena jätkavad kohapeal samad inimesed, on aga vara öelda. Nagu ka seda, kuidas muutuvad sotsiaaltöötajate tööülesanded.

Praegu on valdades sotsiaalvaldkonda puudutavate määruste ja korra väljatöötamine ning nendesse muudatusettepanekute tegemine, ka menetlustoimingute ettevalmistamine suuresti sotsiaaltöötajate õlul.

See osa töövaldkonnast võiks edaspidi kuuluda ühendvalla valitsuse n-ö peakontori töötajate kompetentsi. Teatud osa praegusest otsustuspädevusest võiks siiski jääda ka kohapeale, et inimene ei peaks hakkama teisest Saaremaa otsast Kuressaarde sõitma selleks, et vallavalitsusse avaldus viia.

Eesmärgiga viia ühendvalla tekkimisega seotud muudatused Saaremaa elanike jaoks võimalikult heale tasemele on moodustatud hulk komisjone, mis alustasid erinevate valdkondade spetsialistide koostöös ettevalmistavaid tegevusi ühinemise läbiviimiseks. Selline komisjon moodustati ka sotsiaalvaldkonnas, nii et selguse, milline täpsemalt hakkab välja nägema uue ühendvalla struktuur ja sotsiaalvaldkonnaga seotud osa selles, toovad ehk lähikuud.

Igal juhul käib tegutsemine selle nimel, et ees ootavad muudatused oleks meie maakonna inimeste – sotsiaalteenuste tarbijate ja sotsiaalhoolekande klientide – jaoks võimalikult valutud ja kerged.


KOMMENTAAR

Mari-Anne Tuuling, Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja:

Uue ühendvalla skeletiga tegeldakse, küll need lihased ja muud asjad ka lisanduvad ja siis teame täpsemalt, kuidas edasi toimetada.

Meie siin Leisis eesootavaid muudatusi ei karda. Süsteemid ju töötavad. Nüüd on vaja need töötavad süsteemid nii-öelda üheks organismiks kokku siduda. Arvan, et see võimekus on meeskonnal ehk meil, kes me omavalitsustes sotsiaalalal toimetame, olemas. Meie valdades on piisavalt võimekad sotsiaaltöötajad ja enamik valdu on jõudnud oma teenuste arendamises üsna kaugele. Arvan, et selle “sidumistööga”, mis meid ees ootab, saame hakkama. Arvan, et need “rohujuureteenused”, mis seni, peaksid alles jääma ka tulevikus. Spetsiifilisemate teenuste – näiteks võlanõustamis- või perelepitusteenus – jaoks võiks tõmbekeskuses mingid üksused tegutseda. Seni oleme neid teenuseid jõudumööda ise osutanud või sisse ostnud.

Maavalitsusega, eriti Anneli Tõruga haridus- ja sotsiaalosakonnast, on meil olnud väga hea koostöö. Anneli Tõru on väga hea organiseerija, nii koolituste kui ka arutelude osas. Seepärast julgengi nimetada meid, sotsiaaltöötajaid, meeskonnaks – me ju toimetame koos. Kui on mingi mure, küsime üksteiselt nõu ja anname nõu, kui vähegi oskame.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 756 korda, sh täna 1)