Ideaalis võiksid laevad öö otsa sõita

UNISTUSED TEOKS: Rein Türkson ütleb, et kui on idee, siis
tuleb see ka ellu viia.
Raul Vinni

Aastaid tagasi Kuressaares müügimaksu vastu sõdinud ettevõtja Rein Türkson ütleb, et saarte jaoks on esmatähtsad head transpordiühendused. Ta toetab ka mõtet, et saartel peaksid olema soodsamad töö- ja elamistingimused.

Ajaloos tagasi vaadates selgub, et olete kunagi Kuressaares üsna tugevalt tegev olnud. Pidanud lahinguid linnavolikogu liikmena ja juhtinud näiteks ehituskomisjoni. Mis teid toona siia tõi ja mis seob Saaremaaga praegu?
Saaremaal alustasin aastal 1986 tööd Saarte Kõrgepingevõrkudes. Pärast sõjaväeteenistust kutsus toonane peainsener Lembit Meisterson mind elektrivõrgu dispetšerteenistusse. Kasutan siinkohal juhust ja tänan kõiki tolleaegseid Saarte KV töötajaid väga mönusa kollegiaalsuse eest, teen maani kummarduse!

Asi sai alguse tolleaegse linnavalitsuse soovist linnakassat müügimaksuga täita. Iga ettevõtte käibest tulnuks 1 protsent ära anda, sõltumata sellest, kas kasumit üldse teenitakse. Me teadsime, et ega see ettevõtlus nii lihtne ka pole, eriti Saaremaal. Hakkasime ettevõtjatega “jalgadega hääletama”. Linnavolikogu jättis müügimaksu seaduseks tembeldamata.

Siis tegi Reformierakonna piirkonna esimees Hannes Haavel ettepaneku valimiskampaaniat vedada. Meie hea meeskonna eesmärk oli toona tuua volikogusse ja linnavalitsusse värskete mõtetega teotahtelisi inimesi. See õnnestus, isegi väga hästi. 17 aastat järjepanu toimunud linna arendamine oli suur väljakutse, kohustus ja privileeg.

Praegu seob Saaremaaga saaretäis tuttavaid ja sõpru ning häid emotsioone. Kaks vanemat last Kaarel ja Anni on Kuressaares sündinud ja on uhked oma saare kodakondsuse üle.

Kuidas Saaremaa tegemised täna mandri peale paistavad ja mis üldse silma jääb? Mida võiks nimetada suurimaks arenguks, mida murekohaks?
Saaremaal ja saarlastel on väga hea kuvand. Selle kuvandi tekitavad muidugi inimesed. Saarlane ei jää kusagil maailmas hätta. Olgu need siis auväärsed meremehed, kalamehed, võrgumeistrid, paadiehitajad või muidu innustunud inimesed. Spaad toovad rahvast, kes saarel ka raha kulutavad. Saaremaa kuvandit turgutab mõnus soe huumor. Margus Muld on AK uudistes muidugi omaette fenomen.

Suurim areng on korralik parvlaevaühendus, olenemata operaatorist. Ühendusteed on ettevõtlusele väga tähtsad. Ideaalvariandis võiksid parvlaevad ööpäev läbi sõita. Alles siis saame laevateed maantee pikenduseks lugeda. Saaremaal asuvatele ettevõtetele peaks veoautode ülevedu olema tasuta.

Igasugune ühendus, olgu see internet või lennuühendus, peab olema kiire ja regulaarne. Mida parem taristu, seda rohkem ettevõtlust. See pole muidugi Saaremaal suur probleem, et siin ettevõtlust liiga vähe oleks. Samas pole seda kindlasti kunagi ka liiga palju. Alati tasub proovida ning oma unelmad ja ambitsioonid teoks teha. Kui idee ja teostus on hea, siis tekivad kliendid, kes lisaks kauba eest maksmisele ka siiralt tänavad.

Olete üle 20 aasta olnud Reformierakonna liige. Erakond kukkus riigis opositsiooni, puhuvad uued tuuled. Kas värskendavad või pigem sellised, millele tuleb vastu pressida?
Olen tõesti Reformierakonna liige, aga passiivne. Pärast Kuressaare linnavolikogust lahkumist pole ma poliitikaga tegelenud. Siin seatud eesmärgid said saavutatud. Pikaajalist poliitilist ambitsiooni mul polnud. Olen maailmavaatelt liberaal ja usun, et igaühest sõltub kõik ja kõigile peab andma võimaluse.

Me kõik vajamegi aeg-ajalt muudatusi. Inimesed väsivad kuitahes heast valitsusparteist. Valitsusel, eriti pikaajalisel, tekib aeg-ajalt eksimatuse tunne, ei tunnetata rohujuure tasandit. Reformierakonnal puudus juba mitu aastat “suur idee”, et kuhu edasi.

Ma ei arva, et pärast valitsuspartnerite ümbermängimist Reformierakonnaga midagi katastroofilist juhtunud on. See on demokraatlik protsess. Nad tegid oma järeldused ja lähevad nüüd edasi. Uue valitsusega seevastu on küll midagi lahti, ideede rohkus ja hüplikkus tekitab ebakindlust ning see ei too investeeringuid ega loo töökohti. Hr Jüri Ratas, olge suure laeva pööramisega ettevaatlik, rooliratta keeramise mõju selgub alles mõne aasta pärast või veelgi hiljem.

Uue valitsuse maksupoliitika eesmärk on nende sõnul ergutada majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Paljud väidavad sel olevat aga just pärssiva mõju. Kuidas teile tundub?
Ma ei ole kindel, kas sellised meetmed ergutavad, võib-olla mõeldi majandust erutada? Kuna uus võimuliit moodustati kiiresti, siis võib arvata, millises tempos lubaduste kirjutamine käis. Selge see, et on vaja kiiresti populaarsust võita.

Tegelikult peaks hoopis tegelema pikaajaliste plaanide seadmisega, usalduse väljateenimisega. Kiire populaarsuse saavutamise tuhinas ei tohiks unustada, et tekkimas on uued omavalitsused, kus võim pole suure tõenäosusega erakondade, vaid kohalike inimeste ehk valimisliitude käes.

Mina panustaksin uutesse tugevatesse valdadesse, mitte keskvõimu. Šveitslased on oma demokraatia korraldanud nii, et iga tähtsama otsuse teeb kogukonna rahvahääletus. Omavalitsuste tugevus teeks ka meie valitsuse töö lihtsamaks. Inimesed kohapeal teavad ju ise, et kas ja milliseid otsuseid vastu võtta.

Pensionisüsteemi muudatusi on näiteks Aivar Sõerd nimetanud ümberjagamiseks, mitte uue väärtuse loomiseks. Kas olete päri?
Selge see, et ümberjagamine. Sellise tegevuse asemel tasuks rohkem toetada väikeettevõtteid ja ettevõtlust üldse. Tuleb leida tooted ja teenused, mida Eestist välja müüa. Hea, kui lisanduks kõrge lisandväärtus. Looge ettevõtlusele hea keskkond ja inimesed saavad ise hästi hakkama. Aga võib-olla just seda kardetaksegi.

Kas hea keskkonna loomine võiks olla näiteks maksusoodustuste kehtestamine saartel ja äärealadel?
Toetaksin küll mõtet, et ääremaade ja saarte elanike töö- ja elamistingimused peaksid soodsamad olema.

Olemasolevat maksusüsteemi kiirustades vahest muutma ei peaks, kuid kindlasti on võimalik ka praeguste seaduste raamis midagi paremaks teha. Erinevate alade spetsialistid ja kogukondade liidrid võiksid ümarlauas variante välja pakkuda. Meist igaühest oleneb palju. Kõik, kellel king pigistab, peaksid ka ise häälekamalt oma õiguste eest seisma. Ja valima tuleb minna ning anda oma hääl kodukandi pärast südant valutavatele aktiivsetele inimestele.

Kuidas teie oma ettevõttel läheb?
Investeerime nutikatesse lahendustesse, parandame teenuse kvaliteeti, kõik selleks, et konkurentsis püsida. Ja see kõik on väga huvitav. Olen aktiivne kahes ettevõttes. E-Lux Kodutehnika põhitegevusala on, nagu nimigi ütleb, kodutehnika müük. Meie partnerid on köögimööbliga tegelevad ettevõtted.

Teine ettevõte Falmec Baltic on Eesti-Itaalia ühisfirma, kes tegeleb koduköökide õhupuhastussüsteemide müügiga Baltimaades. Võib öelda, et tänu investeeringute tulumaksuvabastusele oleme oluliselt parandanud töötajate töötingimusi ning klientidele osutatavaid IT- ja logistikateenuseid. Töötajad on firma kalleim vara, neid peab hoidma ja motiveerima.


Anekdoot maksutõstmisest ja ebakindlusest

Rein Türkson ütleb, et praeguse valitsuse ebakindlusest rääkides tuleb meelde üks anekdoot, mis käib küll kuninga kohta. Valitseja käsib makse tõsta ja pärib hiljem salakuulajalt, millised on meeleolud. Salakuulaja vastab, et nurisevad, aga maksavad. Mõne aja pärast vaja jälle riigikassat täita. Salakuulaja teatab, et ikka väga nurisevad, aga no ikka maksavad. Kuningale tundub, et nii ongi lihtne raha koguda, ja tõstab jälle makse. Nüüd on rahva seast naasnud salakuulaja sõnum, et inimesed lihtsalt naeravad. Kuningas ehmub ja jätab maksutõusu ära.

“Ei saa tõsiseks jääda, kui nädala jooksul kuuled rahandusministrit ütlevat “teen-ei tee-ikka teen,” muigab Türkson.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 744 korda, sh täna 1)