Meteoriidi mõju andis Tarvile energiat

KULDMEDAL: 1968. aastal N. Liidu meistrivõistlustel võidetud kuldmedal on Tarvi Uljase spordiauhindade hulgas aukohal.
AARE LAINE

Kui selle ilma ja inimesi näinud saarlase, sportlasena tiitlivõistlustel ka kõige ihaldatumaid medaleid võitnud mehe käest küsida, kus kohas ta sündinud on, saab küsija tavaliselt vastuseks: “Kui oleksin natuke varem sündinud, oleks meteoriit mulle pähe kukkunud.”

Lugejail ei ole ilmselt raske ära arvata, et see mees on ilmale tulnud Kaalis. Just nii meeldib endast rääkida Saaremaal spordipisikust nakatunud Kaali kooli vilistlasel Tarvi Uljasel, N. Liidu võrkpallimeistril, neljakordsel Eesti meistril ja kahekordsel karikavõitjal. Küünlakuu 15. päeval 70-aastaseks saanud väsimatu spordimees on võitnud auhinnalisi kohti veel mitmesugustel rahvusvahelistel võistlustel nii noorte kui ka veteranide klassis.

Kuigi Tarvi on juba üle poole sajandi Tallinnas elanud, on ta hingelt saarlaseks jäänud. Tema kõnes on tunda Saare murret ja vestluse käigus võtab ta ikka ja jälle üles Saaremaa teema, olgu tegu võrkpallitreeningute, kalapüügi või lihtsalt sõprade seltsis olemisega.

Kuidas Kaali poisid spordiga tegelema hakkasid? Tarvi ütleb, et kogu elu käis külapoistel tollal kooli ja järve ümbruses. “Ei tea, kas see oli meteoriidi mõju või midagi muud, aga meil jätkus energiat kõigega tegelemiseks,” meenutab mitmekordne võrkpallimeister.

Meheteod noorteklassis

55 aastat tagasi võitis Saaremaa spordikooli meeskond Tallinnas toimunud turniiril nii Moskva kui ka Leningradi eakaaslasi. Treener Hugo Metsa õpilased said hakkama millegi enneolematuga. Kahjuks saarlastel turniiri võita tookord ei õnnestunud.

Üllatuskaotus tuli vastu võtta leedulastelt, kellel polnud turniiritabelis enne saarlastega kohtumist ühtegi võitu. Saaremaa noored Tarvi Uljas, Anti Penu, Ants Nuut (meie hulgast lahkunud), Jüri Saar, Leevi Mõtt, Mati Truu, Heino Käen ja Anti Liiv tegid Eesti võrkpalli ajalugu.

1961. aasta lõpus ei andnud treener Hugo Mets poistele armu. “Me ei harjutanud üksnes võrkpalliplatsil, vaid käisime ka lahtede vahel lume sees sumamas. Katsemängus võitsime Tallinna kalevlasi ja see tähendas, et meid valiti Eestit noorteturniiril esindama. Esimeses mängus võitsime Riiat, teises mängus olime üle Leningradist. Kõik imestasid, pisikese Saaremaa võistkond alistab miljonilinnade esindused,” vaatab Tarvi ajas tagasi.

Kolmandas mängus tuli saarlastel rinda pista moskvalastega. Pingelise kohtumise esimese geimi saarlased võitsid, teises pidid tunnistama moskvalaste paremust. Kolmandas geimis läksid Hugo Metsa kasvandikud 9 : 1 juhtima. Seejärel õnnestus vastastel mõned punktid saada.

“Võitsime kolmanda geimi 15 : 4 ja kogu mängu 2 : 1. Oi, mis siis toimus! Meid kallistati ja tassiti saalist seljas välja. Pealtvaatajate emotsioon oli laes. Olime Tallinnas kõige populaarsemad poisid,” krutib hiljutine juubilar nüüdki vestluse käigus emotsioone üles.

Võidumängule järgnes vaba päev. Saaremaa poisid viidi kommivabrikusse, kus sai priipärast komme süüa, ja piimakombinaati, kus neid kostitati koore ja muu hea-paremaga.

Neljandas võistlusmängus pärast puhkepäeva said saarlased tunda kaotusekibedust. Leedu koondisele kirjutati turniiritabelisse esimesed võidupunktid. “Olime krambis. Eksisime servidega ja rünnakul, kaotasime 0 : 2. Kaotusekibedus tuli alla neelata,” märgib ta ja näha on, et sellest rääkimine teeb optimistliku spordimehe nukraks.

Järgmisel päeval näitasid saarlased taas oma tõelist palet. Minski meeskond ei saanud meie poiste vastu mängides esimeses geimis mitte ühtegi punkti. Saaremaa spordikooli võistkond võitis ka teise geimi, mis tähendas mängu võitu vastaste üle 2 : 0. Turniiri pidulikul lõpetamisel riputati Saaremaa poistele kaela hõbemedalid. Õnnetu mäng Vilniuse meeskonnaga jättis meie meeskonna esikohast ilma.

Turniiri ajal pandi Saaremaa meeskond elama Palace’i hotelli. Seegi oli poiste jaoks elamus.

Kodusaarel ootas üllatus

“Kui olime Kuressaare raekoja ette jõudnud, siis tegi buss meiega ringi ära. Vaatasime, et keskväljakule oli kogunenud palju rahvast. Astusime bussist välja ja selgus, et inimesed olid tulnud sinna meie pärast. Rongkäigus sammusid kohale keskkooli õpilased. Lippu hoidis käes selle aasta parim noor võrkpallur Taivu Uljas. Seejärel peeti kõnesid, meid tänas ja kiitis tollane rajooni täitevkomitee esimees Jüri Suurhans. Olime šokis ja mõtlesime, kas tõesti meie võidud äratasid nii suurt tähelepanu. Nii Tallinna turniir kui ka vastuvõtt kodulinnas jääb eluks ajaks meelde,” mäletab Tarvi kordaläinud võistlusreisi detailselt…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 798 korda, sh täna 1)