Mida peab teadma tuleohutusest?

Eelmine aasta ei möödunud Kuressaare linnas paraku tuleohutult. 2016. aastal toimus linnas 18 tulekahju, millest seitse olid eluhoone tulekahjud, kaks mitteeluhoone tulekahjud ja üheksa tulekahju toimus väljaspool hooneid. Kaheksa tulekahju sai alguse hooletusest, mida oleks saanud ennetada. Õnneks tulekahju tagajärjel linnas keegi elu ei kaotanud. Üle Eesti hukkus tules aga kahjuks 39 inimest, neist üks Saare maakonnas.

Enam ei ole ilmselt kellelegi uudiseks, et päästjad käivad rohkem ennetustööd tegemas kui tulekahjusid kustutamas. See on hea ning näitab inimeste ohuteadlikkuse kasvu ja suhtumise muutumist oma turvalisuse osas.

Eelmisel aastal nõustasid päästjad Kuressaare linnas 172 kodu. Neist viis kodu vajas korduvkülastust, mis tähendab, et need kodud vajasid suuremat abi. Üllatav oli, et 38 kodus puudus ikka veel suitsuandur, mis on kohustuslik 2009. aastast, või polnud suitsuandur töökorras. Positiivne oli see, et valdaval osal kodudest oli olemas korstnapühkija akt ja ka küttekolded korras.

Kodusid nõustatakse ka tänavu ja seega on teie uste taha päästjaid oodata. Kindlasti ei ole vaja nende külastust karta, sest nad tulevad ju aitama. Võite meid ka ise kohale kutsuda. Te ei pea tegema muud, kui helistama päästeala infotelefonil 1524 ja oma soovist või probleemist teada andma.

Seniks aga, kuni päästjad ei ole teie juurde juhtunud, mõned mõtted, kuidas te saate oma kodu tuleohutumaks muuta ja olla valmis ka selleks, kui halbade asjaolude kokkusattumisel peaks kodus siiski tuleõnnetus juhtuma.

Kui majapidamises on toasooja saamiseks ahi, kamin või pliit, on mõistlik paigaldada lisaks suitsuandurile vingugaasiandur, mis reageerib vingugaasi sisaldusele ruumis. Mürgine ving võib tuppa tungida kütteseadme siibri liiga varasel sulgemisel ja suitsuandur sellest märku ei anna. On olemas ka temperatuuriandur, mis reageerib ruumis tõusvale temperatuurile. Seda tüüpi andurit ei ole soovitatav paigaldada eluruumidesse, sest tulekahju algstaadiumis on temperatuuri tõus madal ja aeglane, kuid suitsu tekib ohtralt ning sellises olukorras avastab suitsuandur tekkinud põlengu siiski kiiremini. Küll sobib temperatuuriandur garaaži, katlaruumi, sauna eesruumi.

Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, et käepärast peaksid olema esmased tulekustutusvahendid — tulekustutustekk ja 6 kg pulberkustuti. Hea ja kindel vahend pliidil süttinud toidu kustutamiseks on rasvakustuti. Tulekustutit valides tuleb teada, milliseid põlenguid ühe või teisega kustutada saab. Kõige levinumad on tulekustutid, millel on peal mitme klassi märgid, näiteks ABC, BC jne. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid. 

Ärge unustage suitsuandurit kord kuus testida! Üksnes siis, kui tulekahju avastatakse võimalikult varases staadiumis, on võimalik tulekahju ise ära kustutada. Sellisel juhul on ka varakahjud pea olematud ja ei seata ohtu kaaselanike elu.

Me ei väsi kordamast, et kui te olete oma kodu ohutuks muutnud, siis palun vaadake üle ka oma lähedaste ja naabrite kodud. Kas neil on seal ohutu? Kui märkate, et neil on abi vaja, siis aidake neid ise või andke neist teada. Ärge pigistage probleemi ees silmi kinni! Võtke telefon ja helistage kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Rohkem teie tegema ei pea, aga probleemiga hakatakse  tegelema ja lahendus leitakse ühiselt. Kui õnnetus on juba juhtunud, ei ole enam mõistlik hakata rääkima, et riskikäitumist oli juba ammu näha — siis on juba väga hilja.

2016. aasta on minevik, millest tuleb õppida kõigil. Uuel aastal tuleb tegutseda aga uue ja ohutu hooga, teha enda poolt kõik selleks, et oleks tuleohutu aasta 2017!

Olge julged ja hoolivad! Turvalist aastat!

Margus Lindmäe,
Saaremaa päästepiirkonna juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)