Megastaari ohjamas (1)

Pole uudis, et saarlasteta ei saa hakkama ükski siinkandi laev. Ei saa ka Tallinki uusim ja uhkeim laev Megastar. Ühel kolmapäeval juhtus nii, et laeva juhtkonna neljast mehest neli olid kõik vähem või rohkem Saaremaaga seotud.*

Hommikul kell 7.30 lippavad jänesed mere peal. Tuule kiirus on pealt 10 meetri sekundis. Laeva kohvikus avaldab keegi reisijatest hommikuputru süües arvamust, et kõigutab.
“Sooviksin intendant Hendrikuga kokku saada.”

LAEVA JUHTKOND: Kapten Ain Aksalu (ees paremal), vanemtüürimees Jaanus Metsla (ees vasakul). Intendant Hendrik Väli (taga vasakul) ja vanemmehaanik Ivo Andreas (taga paremal).

Tallinki Megastari infoletis olev purseri abi teeb suured silmad, kui kuuleb, et kell seitse hommikul tahab keegi intendandiga kokku saada. Helistab kuskile. Seal kuskil ei vasta keegi. “Hendrik magab sel ajal tavaliselt veel, tööpäevad lähevad tal pikaks,” ütleb naisterahvas ja helistab uuesti. Kaptenile. Sillas vastatakse.

“Homme pidid tulema ju,” ütleb kapten Ain Aksalu pärast terekätt jutu alustuseks. Ta lisab muheledes, et kes see jõuab neid uue laeva uudistajaid ja nende tulekuid enam meeles pidada. Vahet polevat ka. Uudistada võib ikka.

“Hendrik tuleb üheksa paiku tavaliselt. Pole vaja nii vara alustada,” kinnitab kapten. Hetk tagasi on ta Megastari vööri sellel kolmapäeval esimest korda Helsingi poole pööranud.
Presidendiga möllu rohkem

“Lõunakaarest tuleb. Ei midagi hullu. Kui presidenti vedasime, oli hullem,” ütleb kapten Ain Aksalu tuule ja kõigutamise kohta. Kes uudistest näinud, siis paar nädalat tagasi läks president Kaljulaid koos kaaskonnaga kapten Aksalu juhitud Megastariga Soome riigivisiidile nii, et tuul möllas üle 25 meetri sekundis. President käis mööda laeva kogenud merekaru kombel harkisjalu ja prouad ministrid kurtsid, et sees olla veidi õõnes tunne.

“Praegu ikka natukene kõigutab ka. Natuke peabki. Muidu mõtled, et sõidad rongiga,” ütleb kapten. Hiljem pidavat ilm veidi karvasemaks minema. Tuult lubab 15–16 meetrit sekundis.

Megastar on Tallinki kõige uuem laev. Liinilaev. Sisuliselt nagu parvlaev. Eesmärk on vähemalt sama. Vedada inimesed ja sõidukid võimalikult kiiresti ühest kohast teise. Kolm reisi päevas teeb kuus otsa Tallinna ja Helsingi vahet. Väinamere laevadest on ta pea poole pikem ja sõidab umbes poole kiiremini. Nii 50 km tunnis.

Kapten Aksalule meeldib Soome vahet sõita. Ära ei tüüta. Teed viie päevaga 30 sõitu üle lahe ja siis oled 10 päeva vaba. Ülejäänud meeskonnal on vahetused kahe nädala kaupa.

“Mina olen tõesti rahul. Siinkandis ei saa Tallinkist paremat olla. Olen kapten ka veel, eestikeelne meeskond, pikalt kodust ära ei ole,” loetleb 2006. aastast samas firmas kapteniametit pidanud Aksalu töö plusse.

Saaremaa vahet on küll vaja tihedamini sõita jah. “Aga mis sa ikka teed, enam ma saarelt ära ei koli,” ei kurda naise ja kahe lapsega Kuressaares elav kapten ka, kellel oma sõnul hakkab Vaivere kandis nüüd midagi valmis saama. Maja siis.

Kui kapten poissmees oli, seilas ta mööda laia ilma ringi. “Vägev oli,” kinnitab Aksalu. Nüüd ta enam ei viitsiks mitme kuu kaupa kodust eemal olla.

Kaptenisilla mehekõrguste illuminaatorite taga istub kapten 10. tekil oma töökohale. Sealt ette vaadates näeb vaid merd ja silmapiiri. Nuppe, lüliteid, kange ja ekraane on tema ees vahest sama palju kui lennukis. Kapten pöörab oma tähelepanu peamiselt ühele suure mehe pöidla mõõtu kangile, mida ta aeg-ajalt laeva kurssi näitavale ekraanile pilku heites nimetissõrmega õrnalt tonksab. Nii juhitakse 212 meetri pikkust laeva, kus heal päeval peal 2800 reisijat ja 200 meeskonnaliiget.

Aksalu selgitab, et laeva kurss on paigas ja ta hoiab seda ise. Arvestab tuult ja triivi. Ainult iga pöörde peab laevajuht heaks kiitma. Kõik juhtimisseadmed on laevas topelt. Nagu lennukis. Ja siis veel kord topelt.

Megastar on ka selline laev, et tuleb igal juhul koju ära. Suurele sillale lisaks on näiteks ülevalpool veel üks väiksem roolikamber. Masinaruumis on peamasinad kahes ruumis, mis teineteisest tulekindlate ustega eraldatud. Kui näiteks kuskil midagi põlema läheb, siis üks sild või masinaruum jääb alati terveks. “Päris täiskäigul siis enam ei sõida, aga vaikselt jõuame ikka sadamasse,” kinnitab kapten.

Sillast kümmekond tekki allpool on masinaruum. Veepiirist ka allpool. “Siin loksutab tormiga kõige vähem,” kinnitab saarlasest vanemmehaanik Ivo Andreas. Seevastu müriseb kõige rohkem. Iga ilmaga.

Mis siis, et laev moodsal kombel elektriga sõidab. See ongi Megastari kõige suurem erinevus teistest Soome lahe reisilaevadest. Andreas seletab, et mingil hetkel on käivitamiseks ikkagi näpuotsaga diislit vaja. Päris ilma käima ei saa. Siis minnakse gaasi peale üle ja hakatakse elektrit tootma. Laeva energia- ja keskkonnasäästlikkus on Andrease sõnul ikka üsna korralik. Kümnetes protsentides.

“Kui asjad kõik okei on, siis polegi väga keeruline töö,” ütleb ta. Sisse- ja väljasõitudel peab ta ise all masinaruumis kohal olema. Muul ajal teeb tööd kaptenisilla kõrval asuvas kajutis. Seega peab ta päevas vähemalt 12 korda liftiga alla või üles sõitma…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 243 korda, sh täna 1)