Kevadkontsert oli nime väärt

Möödunud pühapäeval andis Läänesaarte kammerorkester Kuressaare kultuurikeskuses teise kontserdi.

SOLISTID: Viiuldaja Kristel Eeroja-Põldoja ja pianist Joonatan Jürgenson andsid kontserdile jõudu juurde. Nende vahelt paistab viiuldaja Kristi Saar.
IRINA MÄGI

Üks mõnus komme on see, et muusik oma kontserdil esitatava kohta kavalehele ise tutvustused kirjutab. Loodame, et teisedki dirigendid Edoardo Narbonast eeskuju võtavad.

Ja Kuressaare publik on endiselt eeskujulik – täissaal ja seekord ka palju noori!

Valitud kava (Felix Mendelssohn (1809–1847) ja Giacomo Puccini (1858–1924)) kandis kevadkontserdi meeleolu igati välja – ilusad viisid ja palju dünaamikat. Mendelssohni keelpillisümfoonia on Kuressaare kevadele kena tervitus.

Orkester tervikuna kõlas juba kokkuharjutanud kollektiivi moodi. Tööd on muidugi veel palju (seda oleks ka regulaarselt töötava ja hästitasustatud ansambliga), kuid muusikute soov edeneda ja selle nimel tööd teha on tervitatav. Viiulid, eriti esimene viiul on aga orkestri nina – see, mis kõige rohkem esile tükib – ja just esimese viiuli koosmängu- ja häälestusprobleemid kraapisid sel korral kuulajate kõrvu. Sellised raskused ületatakse rühmaproovidega. Neid saab teha ka siis, kui kõiki mängijaid kohal ei ole – nagu meie meretaguse asja puhul paratamatult probleemiks on. II viiulil polnud vigagi ja nagu eelmiselgi kontserdil, väärib kiitust madalama registri sektsioon: tšellod ja kontrabass koos viooladega.

Narbona mängis orkestriga Puccini menuette ilmselge mõnuga ja seda mõnu jätkus saaligi. Õigupoolest mängiski orkester saalis, lava ees. Sel korral oli kuuldavus ka kõige tagumisse ritta hea. Ja kolmest menuetist iseäranis viimane tundus õnnestuvat dirigendi kavatsuste kohaselt.

Pianist Joonatan Jürgensoni mäng oli väga hea, lisaks oli neil tipp-topp klapp dirigendiga. Noore Mendelssohni topeltkontserdis on palju mozartlikke kujundeid ja neid esitas Jürgenson võluva kergusega.

Seda ei saa kahjuks öelda viiulisolisti kohta. Kristel Eeroja-Põldoja on korraliku kooliga kogenud muusik, kuid kahtlustan, et seekord lootis ta liialt vana rasva peale, nii et solistide omavaheline ebaühtlus just kiirete käikude, säravate sekventside esitamisel tükkis takerduma. Kiitma peab Eeroja-Põldoja püüdu särava tooni poole, nii üldiselt kui ka käsil olnud teose puhul. Tervikuna oli Mendelssohni kontsert siiski õnnestunud ja taas tuleb kiita Narbonat tema innuka temperamendi ja selle väljendamise eest.

Erki Aavik


Tõeline õnnestumine

Dirigent Edoardo Narbona (pildil) hinnangul õnnestus Läänesaarte kammerorkestri teine kontsert igas mõttes. Jaanuaris toimunud esimene kontsert oli teatud moel eksperiment ja seega polnud kindel, et muusikud ka teiseks kontserdiks kokku tulevad, märkis Narbona. Nad aga tegid seda ja proovidega alustati sel korral juba reedel. Dirigendi sõnul mõjus niisugune entusiasm muusikute poolt väga liigutavalt. Eraldi tõi ta välja tšellist Aare Tammesalu, kes mitmetest muudest toimetustest hoolimata laupäeva õhtuks Kuressaarde jõudis. “Ta jooksis, hüppas, sõitis auto ja praamiga, et siia jõuda,” seletas Narbona kirglikult.

Samuti oli publiku huvi jätkuvalt suur – muusikat tuli Kuressaare kultuurikeskusse nautima umbes 200 inimest. “Inimesed tulid pärast ja uurisid palade pealkirju, et kodus taas kuulata,” märkis dirigent, viidates, et ka kavaga võis väga rahule jääda. Narbona rõhutas, et temalt tulevad ideed ja tema abikaasa Annikki Aruväli juhib projekti, kuid kõike nad ise teha ei saa. “Me oleme teiste inimeste kätes ja ma ei pea silmas ainult muusikuid,” selgitas ta, viidates, et ilma Kuressaare Kultuurivara ja linnavalitsuse kaasabita ja -tööta ei oleks olnud võimalik kontserte korraldada. Võrreldes esimese kontserdiga vahetus vaid kontrabassimängija – Mihkel Koppeli asemel astus üles Indrek Pajus. Lisaks liitus orkestriga kaks viiuldajat: Henno Soode, kes on Saaremaaga seotud abikaasa kaudu, ja Hiiumaalt pärit Kaidi Ugandi.

Annikki Aruväli sõnul on nende eesmärk saada iga kord kokku enam-vähem sama tuumik. “Mida rohkem muutusi, seda vähem suudame taset hoida,” nentis ta ja lisas, et väikseid muudatusi koosseisu osas tuleb ette nii või teisiti. Praegu nähakse, et Läänesaarte kammerorkestril on realne kokku saada neljal korral aastas. Kolmandat kontserti on oodata 23. juulil. Solistina peaks siis üles astuma Kuressaarest pärit viiuldaja Johannes Põlda.

Raido Kahm

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 510 korda, sh täna 1)