Pikad sõidupäevad tõid pika rubla

Möödunud sajandi seitsmekümnendate aastate lõpus autotranspordibaasis nr 11 ehk Saaremaa autobaasis tööle asunud Tiit Piipuu ja Jaan Jõgi said üsna peagi kaugsõiduautojuhtideks, kes oma karjääri jooksul mõõtsid kümneid tuhandeid kilomeetreid suure Nõukogudemaa teid.

MAANTEEKAUBOID: Kes praamiga üle väina läksid, olid juba kaugsõiduautojuhid. Tiit Piipuu (vasakul) ja Jaan Jõgi jaoks oli Eesti-sisene sõit aga nagu tiir koduõuel.
MAANUS MASING

Tiit sõitis alguses kaubaveokiga ja varustas Saaremaa kauplusi piimaga, Jaan sõitis aga mandri vahet ja vedas saarele ehitusmaterjali. Kaugsõidujuhid ehk pikalainemehed said neist 1980. aastate alguses. Mõlemad said istumise alla külmutushaagisega LIAZ-tüüpi masina, mida külmutusseadme nime järgi kutsuti Alkadeks.

Külmutusmasina peale ei olnud just väga lihtne saada, neid oli autobaasil üldse kokku 15. Venemaale dolomiiti vedama pääses kergemalt, kuna neid masinaid oli rohkem. Kokku sõitis pikka lainet poolesaja masina ringis. Tippajal oli autobaasis koos Orissaare kolonniga ligi 750 töötajat. Ka 1980. aastate algul oli autobaasi hoov tihedalt sõidukeid täis. Igal masinatüübil oli oma rivi, ja mitte alati ei olnud seal võimalik parkimiskohta leida.

Külmutusmasinate põhiliseks koormaks olid erinevad toiduained. Saaremaalt läks näiteks iga päev kolm või neli masinat lihaga Tallinna külmhoonesse, kust kaup omakorda edasi rongidele pandi.

Autojuhi jaoks oli tööpäeva hommik omamoodi loterii, sest siis selgus, kuhu minek. Tuli ette sedagi, et juht istus terve päeva autobaasis ja koormat ei tulnudki. Aga oli ka olukordi, kus pakuti võimalust minna Venemaale kaupa vedama suisa mitmeks nädalaks.

Üle Venemaa olid ekspediitorkontorid, mis masinatele koormaid organiseerisid, sealt sai uue kauba peale. Jaan tõdes, et päris Kalevipoegadeks idapiiri taga kulgejaid nimetada siiski ei saa: Venemaale mindi ikka sellise arvestusega, et saaks sealt ühe või mitme koormaga Eestisse uuesti tagasi.

Sõit käis muidugi atlase ja kaardi järgi. “Eks tänastel kaugsõidujuhtidel, kel on kasutada nii telefonid kui GPS-id, on seda raske ette kujutada,” muigab Jaan. Aga kõik autod jõudsid üldjuhul varem või hiljem sihtkohta…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 230 korda, sh täna 1)