Salme viikingite uurimine sai veerand miljonit eurot (3)

Aprilli alguses jõustus Tallinna ülikooli ja Uppsala ülikooli koostööleping, millega tagatakse Salme viikingileiu uurimise püsiv rahastus järgmiseks neljaks aastaks. Sellega sai sajandi viikingileiuks nimetatud uurimisobjekt lõpuks kõik vajaliku, et uuringuid ja analüüse jätkata, vahendab Eesti Päevaleht.

2008. ja 2010. aastal Salmelt leitud laevmatuseid nimetatakse viimaste kümnendite olulisemateks leidudeks viikingite uurimises.

Paraku ei rahastanud riik viikingileiu uurimist piisavalt ning kohati tegid uurijad tööd tasuta ja kohusetundest, sest alustatud konserveerimist ei olnud võimalik leide kahjustamata pooleli jätta.
Lepingu maht on veerand miljonit, millest enamik tuleb Rootsist, kuid panustab ka Tallinna ülikool.

Eesti Päevaleht kirjutab, et lepingu järgi eraldab Uppsala ülikool raha Salme viikingileiuga seotud uuringuteks ja analüüsideks, nende uurimistulemuste publitseerimiseks ja avalikustamiseks. Tallinna ülikool lubab aga taotleda lisarahastust Salme leidude uurimistulemuste kohta raamatute trükkimiseks, temaatilise konverentsi korraldamiseks ja lisauuringuteks. Leping näeb ette, et Salme viikingileiu kohta tuleb välja anda kaks monograafiat, mis kajastavad arheoloogilisi leide ja laboriuuringuid.

Leping on oluline ka seetõttu, et see võimaldab Saaremaalt leitud viikingiaardeid uurida ja analüüsida maailma tipptasemega laboratooriumides ning loob kontaktid valdkonna tippspetsialistidega.

Hiljemalt 2018. aastaks peaks valmima analüüsid selle kohta, kas Salmele maetud viikingid olid omavahel suguluses. Kuna Salme viikingite DNA-d pannakse ülemaailmsesse viikingite genoomi andmebaasi, saab kontrollida ka nende sugulussidemeid varasemate viikingileidudega üle maailma.


KOMMENTAAR
Salme leiud: mis tehtud, mis teoksil

Seni tehtust tähtsaim on kõigi Salme leidude konserveerimise lõpetamine. Meil on võimalik neid nüüd uurida, kartmata, et asjad omavahel segamini lähevad. Tehtud on strateegilised analüüsid. Teame kindlalt, et mõlemad Salme laevad randusid ja maeti enam-vähem ühel ajal. Kogu materjal on umbes aastast 750 pärast Kristust. Kogu informatsioon on üks silmapilk muinasajast.

OMAS ELEMENDIS: Jüri Peets 2011. aasta suvel Salmel.
Peeter Kukk

Edasi on võimalik minna süvauuringutega ja saada täpselt teada, milliseid tehnoloogiaid, materjale kasutati, milline oli inimeste omavaheline sugulus, milline võis olla nende geneetiline põlvnemine ja muud taolist. Üritame saada maksimaalse andmebaasi, mille põhjal on võimalik edaspidi järeldusi teha ja interpreteerida.

Meeste geograafilise päritolu määramiseks tehti analüüs Ameerikas Wisconsin-Madisoni ülikoolis. Selgus, et sugugi mitte kõik mehed ei ole pärit Mälari järve äärest [Kesk-Rootsist], vaid võivad olla ka mujalt. Välistatud pole osa meeste kohalik päritolu. Nii et uurimist siin on.

Saksamaal Mainzi ülikooli Rooma-Saksa keskmuuseumi laboratooriumis tehti ühe mõõgapideme vääriskividest analüüs, mis andis esialgu pahviks lööva tulemuse. Nimelt pärinevad vääriskivid kaugelt India ookeani Tseiloni saarelt. Muidugi ei tohi unustada, et Salme sündmus toimus ajal, mil antiigist oli möödas alles mõnisada aastat ja liikvel võis veel olla Rooma-aegseid vääriskive. Muidugi on võimalik, et vääriskivid pärinevad mõnelt kristlikult religioonilt või olid mõne raamatu kaunistused ja on pärast siis sattunud sinna mõõgapidemesse.

Arheoloogiadoktor Jüri Peets,
Tallinna Ülikooli vanemteadur

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 600 korda, sh täna 1)