Lähemalt lõkketegemisest

Kevadeti on kombeks teha kodus ja aias suurpuhastust, et suvehooajaks kõik korda saaks. Seeläbi visatakse ära vanu mööbliesemeid, riideid, jalanõusid, olmejäätmeid, värvipurke jms. Paraku on ka kombeks põletada kogu see kogunenud risu ja rämps lõkkes, arvestamata siinjuures sellega, et jäätmete põletamine on keelatud ja et see on kahjulik nii inimestele kui ka loodusele.

Sellistest lõkkeplatsidest ja hunnikutest tuleks teavitada kohalikku omavalitsust (tel 45 20 479) või keskkonnainspektsiooni (tel 1313). Omanikku võib sellise teo eest oodata kopsakas rahatrahv. Katrin Hämelainen

Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuhugi panna ei ole, põletatakse lõkkes.

Selline käitumine on vale. Lõkkes ei ole sellist temperatuuri, mis ohtlikud ained hävitaks. Plastiku mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

Põlemisel tekkivad ühendid tõusevad õhku ja langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui ka loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ja õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame. Seega – plastikmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

Eesti keskkonnauuringute Keskus on uurinud, millised saasteained tekivad kodusel prügi põletamisel. Iga saasteaine juures on selgitus, millise tervisehädaga see aine seostub. Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Kuna paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteained on püsivad ja kuhjuvad organismis, on nendega seotud eelkõige kroonilised ehk pikaajalised mõjud.

Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:
kaadmium – kopsu- ja maksakahjustused
arseen – seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
elavhõbe – närvisüsteemi- ja neerukahjustused
kroom – hingamisteede kahjustused, vähk

Põletamisel tekkivate ühenditega seostatakse inimestel eelkõige järgmisi terviseprobleeme:
• vähk
• närvisüsteemi- ja käitumishäired, sh õppimis- ja keskendumisvõime langus
• standardtestide halvem sooritamine
• biokeemilised muutused immuunsüsteemis
• paljunemishäired
• lühem imetamisperiood
• diabeet

Ohtlikud ühendid on püsivad

Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele. Mullas lagunevad need väga aeglaselt, eriti külmas kliimas. Lagunemisaeg elusorganismis võib olla rohkem kui aastakümme.

Saastunud setetest ja mullast võivad ohtlikud ained uuesti keskkonda sattuda. Organismi jäävad need samuti pikaks ajaks püsima. Ainevahetuse käigus tekkivad produktid on sama püsivad ja ohtlikud kui kemikaal ise, mistõttu võtab aine kadumine organismist erakordselt palju aega.

Kogunemine organismides ja toiduahelates

Jäätmete põletamisel tekkivad ohtlikud ained on sageli halogeenitud, lahustuvad halvasti vees, kuid on rasvlahustuvad. Seetõttu kuhjuvad pestitsiidid loomades ja inimestes lipiidirikkamatesse kudedesse (maks, neerud, närvisüsteem, rasvkude), jaotudes rasvkoe, vereseerumi ja rinnapiima vahel. Kuna nad on püsivad, kasvavad ohtlike ainete kontsentratsioonid toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

Mõju loomadele

Teadlased on leidnud, et röövlindudel, mereimetajatel (näiteks hülged, delfiinid, vaalad) ja katseloomadel (närilistel) põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 78 korda, sh täna 1)