Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna

Kevad on käes ja kütteperiood hakkab lõppema. Tänasida toimetusi ära lükka homse varna – see vanasõna sobib hästi alljärgneva loo juurde.

Nimelt oleks otstarbekas küttesüsteem puhastada vahetult pärast küttehooaja lõppu, mis annab kasutajale päris mitu eelist. Juba see, et kevadel on kindlasti hõlpsam leida korstnapühkijat kui sügisel, sest tavapäraselt tegeletakse küttesüsteemide puhastamisega just sügisel ja tõenäoliselt on parimatel korstnapühkijatel siis pikad järjekorrad.

Alustuseks tuletame meelde, et küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast. Ilmtingimata tuleb hooldada kogu küttesüsteemi ja pühkida kõiki selle osasid. Teadaolevalt tuleb eramajas kutsuda korstnapühkija üks kord viie aasta jooksul ning kortermajas ja ridaelamus igal aastal. Eramajas ise pühkides tuleb jälgida seadusest tulenevaid küttesüsteemi puhastamise nõudeid. Siis ja ainult siis läheb eramajas isepühkimine arvesse ja vähemalt kord aastas puhastamise kohustus ongi täidetud.

Kevadel küttesüsteemi puhastamine annab kasutajale ka ajalise eelise, kui peaks olema vajalik küttesüsteemi korrastada, remontida või välja vahetada. Järgmise kütteperioodi alguseni on siis piisavalt aega, et vajalikud parandused ära teha. Jättes puhastamise sügisesse, võib tekkida olukord, kus korstnapühkija leiab küttesüsteemi puhastades sellel ohtlikke puudusi ja soovitab kütteseadet enne mitte kasutada, kui puudused on kõrvaldatud. Korstnapühkija fikseerib leitud puudused ja teavitab sellest hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ka asukohajärgset päästekeskust. Edasi järgneb päästeinspektori külaskäik ning halvemal juhul kütteseadme kasutamise täielik peatamine kuni puuduste kõrvaldamiseni. See tähendab seda, et te ei tohi oma kütteseadmeid kasutada ning peate külmade ja niiskete ilmadega leidma sooja saamiseks mingi teise võimaluse.

Kindlasti tekib paljudel lugedes mõte, et lihtne on rääkida ja nõuda ning ametnik ei tea, kui palju eelpool väljatoodud tegevused maksma võivad minna. Pahameele tundmise asemel tuleks endale hoopis ette kujutada kaalu, kus ühel pool on küttesüsteem ning teisel pool inimelud ja kogu kodune vara. Kumb on teile olulisem? Küttesüsteemist alguse saanud tulekahjud on enamlevinud tulekahjud aastate lõikes. Katkise kütteseadme kasutamisel panete ohtu kogu oma pere, kortermajas lisanduvad ka naabrid. Kandes regulaarselt hoolt küttesüsteemi eest, loote te ohutuma ja turvalisema keskkonna oma kodus.

Kutsuge korstnapühkija juba kevadel, kuulake teda ja tegutsege temalt saadud nõuannete järgi. Korstnapühkijad on oma ala professionaalid ja nende jagatav tarkus on kuldaväärt, mis aitab pikendada küttesüsteemi eluiga.

Olge palun hoolsamad ja tegutsege mõistlikult, nii loote enda ümber ohutu elukeskkonna, kus on hea elada.

Karmo Näkk,
Lääne päästekeskuse peainspektor tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise alal


Korstnapühkija Erich Patraku soovitused:

Küttesüsteemide õigeaegne hooldamine, mis täna seaduse mõistes tähendab korstnapühkija kutsumist kord iga viie aasta järel. Vahepealsel ajal võib eramajades pühkimistöid ise teha, mis tagab küttesüsteemi korrasoleku.Teine ja mitte vähem oluline asi, mis tagab küttekollete pikaealisuse, on õige küttematerjal ja kütmine. Puutume oma igapäevases töös väga palju kokku olukordadega, kus ahjus põletatakse mahlapakke, kilekotte ja isegi mähkmeid. Selle tegevusega rikutakse oma küttesüsteemid, suitsukäikudesse ja korstnasse tekib pigi ning tahma- ja pigipõleng korstnas või soojamüüris on ainult aja küsimus. Kusjuures pigi ladestub küttesüsteemi seintele nii tugevalt, et harjaga seda lahti ei saa. Samas ei ole mõnikord pikemate suitsukäikude korral seda võimalik ka tuvastada ja pärast korstna pühkimistöid, mille käigus pühitakse harjaga lahti pigikihile ladestunud tahm, võib mõne kütmiskorra järel taas tekkida pigipõleng. Vähemtähtis ei ole ka küttematerjal, mis peab olema kuiv. Õige kuiv puu on minimaalselt seisnud aasta õues riidas ja teise aasta kuuris. Müüjalt ostetud kuiv puu võib olla hoopis metsakuiv, mis ei ole sama mõiste.

Metsakuivas puidus on niiskuse sisaldus suur ja see puit ei põle hästi, lisaks tekitab palju pigi. Puidule alternatiiviks on tänapäeval olemas igasugu briketid, kuid nendega kütmisel tuleb jälgida, et nende kütteväärtus on võrreldes tavalise puiduga kõrgem. Seega ei tohi briketti panna koldesse samapalju kui tavaliselt puid, võimalus oma küttekolle “lõhki” või üle kütta ning tulekahju oht on suur. Ja veel soovitus kütmisel – siibritel on kaks asendit, kas kinni või lahti. Tõmmet reguleeritakse küttekolde õhuvõtu avadega, mitte siibriga.
Kui neid elementaarseid asju jälgida, peab küttekolle kaua vastu ning vajab ainult iga-aastast hooldust ja ülevaatust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)