RMK “avastas” erakordselt suure karulauguvälja (11)

Riigimetsa Majandamise Keskus sattus keskkonnaregistri vajakajäämiste tõttu pentsikusse olukorda, kuna kavandab puudulike andmete tõttu pahaaimamatult raietöid kaitsealuse karulaugu kasvualal.

VÕIB KORJATA KÜLL: Looduskaitseseaduse alusel on keelatud karulaugu loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Oma tarbeks võib lauku korjata küll. Seda Kaljo Tuulingu teada tema kodukandis ka tehakse.
Maanus Masing

“Kuna kaitsealuseid taimi keskkonnaregistris registreeritud ei ole, siis on keeruline selliseid asju ette näha,” ütles RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi.

Laidevahe looduskaitsealal Poka lahe ja Laidevahe lahe vahelisel alal andis RMK rendile puiskarjamaa, kus on enne karjatamist vaja hõrendada puu- ja põõsarinnet, et tagada rohukasvuks vajalikud valgustingimused. Tegemist oli aastakümneid hooldamata poolloodusliku kooslusega. Lehtpuupuistu oli tihenenud ja muutunud väga varjuliseks, rohukamar oli kadunud.

Kevadel selgus aga, et varjulise ja niiske lehtpuumetsa aluse ala on vallutanud kolmanda kategooria kaitsealune liik karulauk, millele puistu harvendamine ei sobi. “Nii suurt karulaugu kasvuala ma varem kohanud ei ole,” sõnas Animägi. “Suurem osa alast on karulauguga kaetud lausaliselt, tegin GPS-iga ringi peale ja sain kasvukoha pindalaks 16 hektarit!”

Animägi rääkis, et kui ala hooldajale rendile andmiseks 2016. aasta veebruaris ette valmistati, polnud võimalik puude all taimestikku täheldada. Ka keskkonnaregistris polnud mingeid kaitsealuseid liike registreeritud. Seega läks ala rendile ja RMK võttis puiskarjamaa taastamiskohustuse.

Kuivõrd keskkonnaregister osutas taas kord puudulikuks, tulnuks Animägi sõnul alast õige pildi saamiseks välitöid teha mitte veebruaris, vaid vegetatsiooniperioodil. Kohalikele pole see karulaugu kasvukoht Animägi sõnul muidugi uudiseks ja kindlasti on ümbruskonnas väiksemaid teadaolevaid leiukohti veelgi. “Siin on kaitseala valitsejal mõtlemise ja otsustamise koht — kas säilitada salumets ja soodsad tingimused karulaugule või eelistada puiskarjamaa taastamist,” sõnas Animägi keskkonnaametile viidates.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul saab esmase hinnanguna öelda, et III kaitsekategooriasse kuuluva karulaugu sellisel hulgal esinemine Saaremaal on haruldane. “Uue info valguses analüüsime, kuidas oleks kõige arukam antud alal edasi toimetada,” ütles Ader.

Küsimusele, miks ei ole 16 ha suurune karulaugu kasvukoht keskkonnaregistris registreeritud, vastas pressiesindaja, et keegi ei ole sellest kahjuks keskkonnaametit varem teavitanud.

“Leiukohad ei teki keskkonnaregistrisse niisama ilma inimese, st kasvukoha leidja, vahendamiseta,” selgitas Ader. “Kõnealusel juhul on selleks leidjaks RMK esindaja Ants Animägi, kes leiukohast meid täna, s.o 15. mail, teavitas,” kinnitas keskkonnaameti pressiesindaja.

Kohalik talunik Kaljo Tuuling ütles, et karulauku leidus piirkonnas ohtralt ka 45 aastat tagasi, kui tema noores eas seda vitamiinipommiks kiidetud taime endale suhu pistis.

“Mulle karulauk eriti ei maitse, aga rahvas käib seda siinkandis korjamas küll,” rääkis talunik.

Tuulingule meenus, et möödunud aastal avaldas ta seoses RMK kavaga hakata sel alal puisniitu taastama keskkonnaameti maahoolduse spetsialistile Urmo Saarele kahtlust, et puistu harvendamine võib halvasti mõjuda karulaugule. Selle teadmise valguses ei kõla enam veenvalt, et keskkonnaamet sai karulaugu kasvukohast teada kolm päeva tagasi Ants Animägilt, nagu väitis keskkonnaameti pressiesindaja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 494 korda, sh täna 1)