Rahulolu kodulinnaga on jätkuvalt suur

Märtsis viis Eesti Uuringukeskus linnavalitsuse tellimusel Kuressaare elanike seas läbi uuringu, et selgitada välja kuressaarlaste rahulolu linnaelu erinevate valdkondade ja avalike teenustega ning kaardistada peamised probleemid. Sarnane uuring tehti ka 2015. ja 2016. aastal.

RAHULOLU LIIKUMISEST: Enim ollakse rahul kergliiklusteede olukorra ning tervisespordi- ja sportimisvõimalustega. Võimalust liikuda pakkus ka 5. mail toimunud jalgratturite õhtune ühiskulgemine Tour d’ÖÖ Kuressaare XL.
FOTO: Jaagup Jalakas

Tulemustest selgub, et Kuressaare elanikud on oma kodulinnaga jätkuvalt rahul: keskmine hinnang uuritud 33 valdkonnale on neljapallisüsteemis (1 – täiesti rahulolematu ja 4 – täiesti rahul) 3,2, mis võrdub hinnanguga “pigem rahul”. Eelmise aastaga võrreldes on keskmine rahulolu langenud 0,1 palli võrra.

Endiselt on kuressaarlaste rahulolu suurim kergliiklusteede olukorraga (keskmine hinnang 3,7), millele järgnevad tervisespordi- ja sportimisvõimalused (3,6) ning gümnaasiumihariduse kvaliteet (3,6). Kõige probleemsemaks peetakse töö leidmise võimalusi (2,2), eriarstiabiteenuse kättesaadavust (2,3) ning kõnniteede ja sõiduteede olukorda (2,8).

Aasta jooksul on enim langenud Kuressaare elanike rahulolu eriarstiabi- ja perearstiteenuse kvaliteedi, sõiduteede olukorra ning töö leidmise võimalustega.

Lasteaiateenuse kättesaadavuse (3,4) ja kvaliteediga (3,5) on Kuressaare elanikud rahul, samuti põhi- (3,5) ja gümnaasiumihariduse kvaliteedi (3,6) ning õppimisvõimalustega. Seejuures peetakse laste ja noorte õppimisvõimalusi (3,5) paremaks kui täiskasvanute (3,4) omi.

Laste ja noorte huvitegevuse ning vaba aja veetmise võimalustega (3,2) on kuressaarlased mõnevõrra rohkem rahul kui täiskasvanute vaba aja sisustamise võimalustega (3,1). Kuressaares toimuvad spordiüritused said elanikelt hinde 3,5, kultuuriüritusi hinnati 3,3 ning tervisespordi- ja sportimisvõimalusi 3,6 palliga 4-st.

Kuressaare elanikud on perearstiteenusega oluliselt rahulolevamad kui eriarstiabiga ning seda nii kättesaadavuse kui ka kvaliteedi poolest. Kõrgeim on rahulolu perearstiteenuse kättesaadavusega (keskmine hinnang 3,4) ja madalaim eriarstiabiteenuse kättesaadavusega (2,3). Kvaliteet sai perearstiteenuse puhul keskmise hinnangu 3,3 ja eriarstiabi puhul 2,9.

Sotsiaalvaldkonnas on kuressaarlased kõige rohkem rahul lastekaitsealaste küsimuste lahendamisega (keskmine hinnang 3,1). Veidi rahulolematumad ollakse erivajadustega inimeste tugiteenuste, eakate kodu- ja hoolekandeteenustega ning sotsiaaltoetuste taotlemise korraldamisega (hinnang kõigile 3,0).

Kuressaare avaliku ruumi ja heakorraga on elanikud rahul. Kõige kõrgemalt hinnatakse tänavavalgustuse olukorda (3,5), järgnevad avalik kord ja turvalisus (3,4), prügiveo korraldus (3,4) ja linna üldine heakord (3,3).

Teede puhul on kuressaarlaste rahulolu kõrgeim kergliiklusteedega (3,7), sõiduteede (2,8) ja kõnniteede olukord (2,8) on linnaelanike arvates tunduvalt kehvem. Liikluskorraldus pälvis kõrgeima hinnangu jalakäija seisukohast (3,3), järgnesid rahulolu autojuhi (3,2) ja jalgratturi (3,1) seisukohast. Linnasisene ühistransport sai Kuressaare elanikelt keskmise hinnangu 3,1.

Nii avalikkuse informeerimisele linnas toimuvast ja kaasamisele otsuste tegemisse kui ka Kuressaare juhtimisele (volikogu ja linnavalitsuse tegevusele) andsid kuressaarlased 4-pallisel skaalal hinde 3,1.

Linna kuvanditest hindavad kohalikud elanikud endiselt kõige kõrgemalt Kuressaaret kui elukohta (3,6), järgnevad terviselinn ja kuurortlinn (mõlemad 3,5) ning laste- ja noortesõbralik linn (3,4). Kuressaare kui töökoht sai keskmiseks hinnanguks 2,9.

Kõige olulisemateks valdkondadeks, millele peaks Kuressaare linnas aastatel 2018–2021 enim tähelepanu pöörama, on linnaelanike arvates sõiduteede remont ja korrashoid, arstiabi kättesaadavus, linna üldine heakord, töövõimaluste parendamine, kergliiklusteede olukord, vaba aja veetmise võimalused ja haridussüsteemi arendamine.

Rahulolu-uuringu raportiga on huvilistel võimalik tutvuda Kuressaare linna kodulehel www.kuressaare.ee.

Uuringu käigus küsitleti telefonitsi 300 Kuressaare püsielanikku vanuses 15+ ning vastajate jaotus on esinduslik elanikkonna tegeliku soolise ja vanuselise jaotuse suhtes. See tähe
ndab, et kui Kuressaare 15-aastastest ja vanematest elanikest moodustavad 50–69-aastased naised 17,7%, siis oli neid 17,7% ka uuringus osalejate seas.

Suur tänu kõigile Kuressaare elanikele, kes uuringu käigus oma arvamust avaldasid!

Anu Vares,
linnavalitsuse arendusnõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)