6-aastane Gertrud läheb presidendiga kohtuma (1)

Kuressaare tüdruk Gertrud Saarlaid tahtis veebruaris Eestile õnne soovida ja saatis presidendile kaardi. Nüüd kutsus president ta 1. juuniks Kadriorgu. Oma paraadfoto oli ta Gertrudile saatnud juba varem.

TÄNU: Gertrud ei teinud muud, kui saatis Eesti sünnipäevaks kaardi. President saatis vastu oma foto ja kutsus tüdruku ka pidusse.
Raul Vinni

Mõned päevad tagasi hakkas Gertrud postkastist võetud kuldse vapiga ümbrikus olnud kirja lugedes elevusest hõiskama. Kirjas seisis, et Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kutsub teda ja tema 1-aastast õde Irist Kadrioru roosiaeda. Lastekaitsepäeval toimub seal iga-aastane tänuüritus “Lastega ja lastele”.

Tüdruk ootab kohtumist nii pikisilmi, et kalendris nihutas ta kuupäevaruudu 1. juuni peale juba ära. Siis saab minema hakata.

Midagi erilist Gertrud enda arvates teinud ei ole. Saatis lihtsalt vabariigi sünnipäevaks kaardi. “See on, nagu mõnel lapsel oleks sünnipäev,” seletab ta. Joonistas kaardile enda ja oma õe. “Eesti lipu ja päikese ka,” kirjeldab ta. Juurde kirjutas: “Kallis pr. President. Soovin Eestile rahu ja päikest. Gertrud 6 a ja Iris 9 kuud Kuressaarest.”


“Rahu sellepärast, et ei tuleks sõda,” räägib Tuulte Roosi lasteaia tüdruk kaardile kirjutatu kohta. Päikest soovis ta seepärast, et pärast veebruari tuleks kohe kiiremini kevad ja siis suvi.

Getrudi ema Kristel Peeli sõnul oli ikka täielik üllatus, et tütre tegu sellist tähelepanu sai. Kõigepealt tegi president Facebooki postituse, siis saatis oma foto ning nüüd siis kutse. “President on perede ja laste teema endale tõesti südameasjaks võtnud,” arvab ema Kristel.

Ka presidendi kantseleist kinnitati, et Gertrud saigi kutse ilusa kaardi eest. „Presidendi poolt kutsusime mõned lapsed, kes on saatnud presidendile toredaid joonistusi ja kaarte,” ütles kommunikatsiooninõunik Kaidi Aher.

President Gertrudile meeldib. “Ta on tore ja näeb hea välja,” ütleb ta. Gertrud loodab, et saab presidendile ka kätt anda ja tere öelda. Mida ta Kersti Kaljulaidile ütleks, ta veel päris täpselt ei tea. “Aga ma arvan nagu aitäh, president, et kutsusite,” pakub ta. Mida neiu selga paneb, ta ka veel ei tea. “See ongi praegu kõige suurem mure,” kõlab üdini tütarlapselik ja aus vastus.

Gertrud mainib muuseas, et ta kirjutab raamatut ka. “Ühest kutsust ja oma õest,” räägib ta raamatut näidates. Kutsust nimega Tähekiir räägitakse juba päris mitmes peatükis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 634 korda, sh täna 1)