Õnnetusteks tasub valmis olla

Katariina Vaabel

“Võime ju mõelda, et meil Eestis ei juhtu midagi, kuid tegelikult juhtub küll. Kas väiksemal või suuremal määral, aga juhtub,” kirjutab Katariina Vaabel, Lääne päästekeskuse ennetaja. “Saaremaal on võimalikud regionaalsed riskid: üleujutus, elutähtsate teenuste kadu, pikaajaline elektrikatkestus, rannikureostus, torm ja metsatulekahju.”

Päästeamet on üheks oma uueks tegevussuunaks võtnud ühiskonna vastupanuvõime suurendamise erinevatele hädaolukordadele. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise või keskkonnakahju. Samuti võib see tekitada tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning selle lahendamiseks on vajalik mitme asutuse kiire koostöö.

Lääne päästekeskus on kaardistanud Lääne-Eesti võimalikud regionaalsed riskid.

Täna keskendume võimalikele hädaolukordadele Saaremaal. Üks neist riskidest on üleujutus. Üleujutus määratletakse hädaolukorrana, kui see toimub piirkonnas, kus ohtu satub keskkond, paljude inimeste elu või tervis. Või siis põhjustab see suure varalise kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Üleujutusoht lõunarannikul

Tõsise üleujutuse korral tekivad suured varalised kahjud – enamjaolt ehitiste ja sõidukite veekahjustused. Olenevalt olukorrast ja asukohast võib olla häiritud veevarustuse ja kanalisatsiooni-, elektri- ja/või soojavarustuse teenuse, sadamate töö ja operatiivteenuste osutamine. Üleujutus võib põhjustada ka inimestele traumasid ning alajahtumisest, saastunud veest või elektrilöögist tingitud tervisekahjustusi.

Lääne-Eestis on tuvastatud 12 olulist üleujutusohuga riskipiirkonda ning Kuressaare linn ja Nasva alevik kuuluvad nende hulka. Suuremas üleujutusohus on Saaremaa lõunarannik Nasvast Kudjapeni.

Võimalikud regionaalsed riskid on ka elutähtsate teenuste kadu ja pikaajaline elektrikatkestus. Elutähtsatena käsitletakse neid teenuseid, mille katkemine ohustab inimese elu või tervist, halvab riigi toimimist või vähendab ühiskonna turvatunnet. Need teenused on seotud kütte, vee, toidu, transpordi, päästetöö, kiirabi, elektri ja maksete tegemisega.

Elektrivarustuse katkestus toob aga doominoefektina kaasa ka telefoniside ja ringhäälinguvõrgu katkestuse, samuti kütte ja veevarustuse katkestuse, hädaabikõnede teenuse katkemise. See mõjutab aga avaliku korra tagamist ja päästetööde toimimist. Saaremaale tuleb ainult üks elektriliin üle Muhu ning puudub ringtoide, seega kui ükskõik mis põhjusel tekib katkestus, mõjub see sellele piirkonnale väga halvasti.

Looduskeskkonnale olulist kahju tekitava nafta- või naftasaaduste reostuse likvideerimine rannikult on tehniliselt keeruline ning aega ja ressurssi nõudev protsess. Reostused on peamiselt seotud tiheda laevaliiklusega Saaremaa lähistel. Helcomi andmetel oli 2011. aastal tankeriõnnetusi Läänemerel 19.

Reostus avaldab mõju eelkõige lindudele, kalastikule, kaldaaladele, põhjaelustikule ja põhjataimestikule ning pärsib inimtegevust rannikul. Kui elad rannikualal või selle lähedal, võivad reostuse korral aeda sattuda reostunud linnud ning ujuma minna ei tohi.

Hädaolukorra võib põhjustada ka torm

Sage madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumine paisutab tuule tihti tormiks, mis võib kahjustada vara ja looduskeskkonda, põhjustada surmajuhtumeid ja vigastusi.

Ohuks on langevad puud, lahtised esemed, välk, vigastatud elektriliinid, talvetormide ja tuisu korral liiklusõnnetused, alajahtumine jne.

Varalised kahjud kaasnevad pea iga tormiga – kahjustada võivad muu hulgas saada ehitised, autod, seadmed, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamisega seotud objektid ja seadmed. Iga suurema tormi korral esineb elektriliinide kahjustusi ja häireid elektrivarustuses, võimalikud on ka massilised elektrikatkestused. Varalist kahju suurendab metsadele tekitatud ulatuslik kahju.

Metsatulekahjudes mängivad olulist rolli metsa tuleohtlikkus, metsa kooslus, tuleohtlik aeg, raskendatud ligipääs. Saaremaal on 54,3% metsa ja siinne metsakooslus on Lääne-Eestis tuleohtlikumaid.

Inimeste elu ja tervist võib metsa- või maastikutulekahju mõjutada üksikutel juhtudel, kui satutakse põlengu lähedusse, üritatakse põlengut kustutada ohutusnõudeid eirates või saadakse tervisekahjustusi suitsu ulatuslikust levimisest ja selle sissehingamisest. Küll aga põhjustavad ulatuslikud metsatulekahjud suurt majanduslikku kahju metsaomanikele. Kahju kannab ka riik kustutustöödele kuluva ressursi näol.

Võime ju mõelda, et meil Eestis ei juhtu midagi, kuid tegelikult juhtub küll. Kas väiksemal või suuremal määral, aga juhtub. Kui on valida, kas olla õnnetusteks valmis või mitte, soovitame siiski ennast kurssi viia, teadvustada hädaolukordade olemasolu. Selline ettevalmistus aitab meil kõigil kriisi korral paremini hakkama saada. Kes siis veel oma elu eest vastutab, kui mitte inimene ise.

Head nõu ja soovitusi hädaolukordadeks valmistumiseks jagame kõigile soovijatele 6. juunil rannikureostuse õppuse infopäeval, mis leiab aset Raiekivi säärel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 491 korda, sh täna 1)