Mis saab euroheina tegijatest? (1)

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles nädal tagasi Saaremaal Kogula lauda nurgakivi panekul, et Eestis on 125 000 hektarit sellist maad, mida ainult niidetakse ja kus rohi jäetakse maha.

“Selle maa peal võiksime kasvatada lihaveiseid, hobuseid, kitsi, lambaid, mis annaks meile rikkust ja riigile raha,” lausus minister.

Saarte Hääl uuris, kas maaeluministeeriumil on plaanis seada toetusõigusliku maa kasutamisele edaspidi tingimused, mis soodustaksid haritava maa koondumist euroheina tegijatelt põllumajandustootjate kätte?

Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja ülesannetes Erkki Miller: “Statistikaameti andmetel on Eestis põllumajandustootmiseks mittekasutatavat maad, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, kokku ligikaudu 125 000 hektarit.

Ka praegu kehtib nimetatud maal otsetoetuste puhul nõue, et niidetud rohi peab olema kokku kogutud eesmärgiga suunata maad aktiivsesse kasutusse. Kui maad hooldatakse hekseldamisega, siis heksli kokkukogumise kohustust 2017. aastal ja 2018. aastal ei ole. Kokkukogumise nõue rakendub 2019. aastast. Nõudega kohanemiseks oleme andnud tootjatele kaheaastase üleminekuaja selleks, et tootjad saaksid oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata ning kohaneda.

Hekseldamise piiramise eesmärk on suunata toetused aktiivsetele põllumajandustootjatele. See tagab, et meie põllumajandusmaa ressurss saaks maksimaalselt väärindatud kohaliku toidu näol, mille eest põllumajandustootja saaks võimalikult kõrget hinda ning et suurem osa sissetulekutest saaks tulla turult, mis vähendaks sõltuvust erinevatest toetustest.”

Maaelu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste: “Eesti maaelu arengukava 2014–2020 toetusi antakse juba praegu põllumajandustootjatele ja sama praktika jätkub ilmselt ka järgmisel perioodil. Seda, millised saavad olema konkreetsed nõuded toetuste taotlejatele uuel perioodil, on veel vara ennustada.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 503 korda, sh täna 1)