Pooled kutsed põhjuseta (38)

Koguni pooled Kuressaare haigla kiirabisse tehtud väljakutsed on ilma tõsise põhjuseta, väidavad kiirabitöötajad.

VALMIS KIIRE ABI ANDMISEKS: Vasakult Mare Kirr, Ivar Heinmets, Angela Siinor ja Bret Kuusik.
MAANUS MASING

“Häirekeskuse töötajad ei oska inimest telefoni teel aidata ning siis saadetakse meid kohale, et palavikualandajat anda, kuigi helistaja võis soovida ainult spetsialisti nõu, mitte otseselt kiirabi kohale tulekut,” rääkis Saarte Häälele kiirabiõde Mare Kirr.

Häirekeskus lubas Kuressaare kiirabitöötajate etteheidet kommenteerida järgmisel nädalal.

Kiirabiga tuuakse Kuressaare haiglasse pea kolmandik patsientidest. “Kiirabi väljakutsete arv on jäänud jätkuvalt sinna 5000 juurde,” ütles kiirabiõde Mare Kirr.

Väljakutse põhjused on aga erinevad ja tihti on need seotud aastaaegadega ja suuremate üritustega.

“Talvel libedaga on peamised abivajajad vanemad inimesed, suvel aga nooremad. Suvel pöördub EMO-sse aga palju turiste või mandriinimesi, kellel on ravimid maha jäänud või näiteks suurest saunatamisest vererõhk üles löönud,” rääkis Kirr ja lisas, et kindlat mustrit on näha ka kuu lõikes. “Enne palgapäeva on ühed probleemid ja pärast palgapäeva jällegi teised,” nentis ta.

Probleemi nähakse aga ka selles, et inimestel puudub tihti kontakt oma perearstiga ja nii proovitakse abi saada kiirabilt või EMO-st. Aegade jooksul on kiirabil tekkinud ka oma “kuldhelistajad”, kes teevad päevas mitu kõnet, ja tihti tuleb ette vanureid, kes “igaks juhuks” endale enne magama minekut kiirabi külla kutsuvad.

Eile avalikustatud Tervise Arengu Instituudi statistika järgi vähenes eelmisel aastal Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunute arv võrreldes 2015. aastaga 200 juhtumi võrra.

Samas on EMO-sse pöördunute arv viimase kümne aastaga pidevalt suurenenud. Kui 2006. aastal oli Kuressaares erakorralise meditsiini osakonna patsiente 11 200, siis 2016. aastal oli neid 13 094.

Statistikast selgub, et ligi 81% Kuressaare haigla EMO-sse pöördujatest saadetakse pärast ülevaatamist kodusele ravile ja 19% vajab edasist haiglaravi. Positiivne ilming on, et ainult kolm inimest vajasid üleviimist teise haiglasse.

Möödunud aastal osutati haiglates erakorralist arstiabi kokku 480 183 korral. Mujal Eestis toimetatakse kiirabiga haiglasse ligi 20% erakorralistest patsientidest. Tervise Arengu Instituudi statistikast selgub, et 2016. aastal langes erakorraliste patsientide arv piirkondlikes haiglates kahe protsendi võrra ning tõusis kesk- ja üldhaiglates kuni üks protsent ja kohalikes haiglates veidi üle viie protsendi võrreldes eelneva aastaga.

Teele Tilts

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 226 korda, sh täna 1)