Selgusetus teeb muret (3)

Kuressaare Vanalinna kooli personal ja õpilaste vanemad on mures, mis saab koolist edasi. Linnavalitsus leiab, et riigigümnaasiumi jaoks on sobivaim Vanalinna kooli asukoht, ent mis saab sel juhul kooliperest, pole seni jutuks olnud.

Tõnu Erin, Kuressaare Vanalinna kooli direktor:

Meie jaoks on olukord praegu väga segane ja üsna muret tekitav, kuna tuleviku osas ei tea me ju täpselt midagi. Me ei tea, millal need otsused riigigümnaasiumi osas tehakse ja kuhu see siis lõpuks tuleb. Linnavalitsus on riigigümnaasiumi asukohana välja käinud meie kooli hoone – isegi hoone eskiisprojekt on tehtud, aga meie kooliperele pole selles osas midagi tarka ja konkreetset räägitud. Pole meile räägitud ka seda, mis saab siis meie kooliperest, kuhu me läheme. Oleks mingid vastused, kindlad tähtajad ja muud asjaolud selged, saaksime edasi mõelda. Niikaua aga, kui puudub selgus ja on vaid oletused, on raske midagi arvata.

Kas me kolime oma ligi 400 õpilase ja õpetajatega Garnisoni tänavale endisesse Kuressaare põhikooli hoonesse? Mis saab sel juhul aga seal tegutsevatest koolidest – täiskasvanute gümnaasiumist ja kunstikoolist?

Või jaotatakse meie lapsed üldse kahe maja – praeguse Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Kuressaare gümnaasiumi – vahel ära? Karta on, et kahe maja vahele jaotatuna need lapsed kõik sinna küll ära ei mahu.

Ilmselt isegi siis, kui meie kooli uus asukoht on Garnisoni tänava hoone, kõik meie lapsed – meil on ju kaks paralleeli – sinna ei mahu. Ma muidugi ei tea, kui palju seal endises põhikoolis kõige õpilasterohkemal ajal lapsi õppis. Kui meie koolipere aga siiski kõige täiega sinna pannakse, oleme jälle pead-jalad koos.

Võib-olla tuleb siis üldse ainult üks paralleel? Muidugi, välistatud pole ka see, et meie kool muutub üldse kuueklassiliseks või taastatakse linna algkool.

Eks meil õpetajaskonnaga ole tuleviku teemal ka veidi juttu olnud. Kui tulid need esimesed väljaütlemised, et äkki teha riigigümnaasium meie majja, siis küsisid paljud õpetajad, miks me peame oma kooli uut arengukava üldse arutama ja vastu võtma. See, et õpetajad on hellaks tehtud, on mõistetav – teadmatus on ju kõige viletsam olukord.

Mina leian, et Kuressaare vajab lisaks suurtele koolidele ka väiksemat – kõigile õpilastele ei sobi või ei meeldi suur kool. SÜG-is on praegu 700 õpilast ja KG-s 1000. Umbes sama suured oleksid need arvud ka siis, kui gümnaasiumiosa ära võtta ja meie lapsed asemele panna. Kui jääks ainult kaks põhikooli, kas 700 õpilasega kool oleks siis väike kool?

Praegu oleme küll laste arvult kõige väiksem kool, aga ruumipuudus on meil vaata et kõige suurem. Ruumipuudus on praegu muidugi kõikides Kuressaare koolides, aga meil on ruumi ca 5 m2 õpilase kohta, teistes koolides 8–9 m2.

Muidugi võiks riigigümnaasiumi jaoks olla täiesti uus maja, aga sel juhul jääks KG-sse ja SÜG-i gümnaasiumiosa sulgemise järel jälle liiga palju pinda õpilase kohta. Seda aga riik ei toeta.

Ja kui ehitada riigigümnaasiumile täiesti uus maja, siis põhikoolide kordategemiseks ei pruugi riik enam raha anda. Keeruline olukord, kus ükski lahendus ei ole hea.

Eraldi küsimus on ka see, et mis saab siis, kui uuest aastast on Saaremaa üks suur omavalitsus. Kas siis peetakse enam vajalikuks Vanalinna kooli maja renoveerima hakata või on maakonnas veel mõni põhikool, mis remonti vajab? Kindlasti suureneb ühe omavalitsuse korral linna koolidesse tulevate õpilaste arv. See, millisesse kooli lapsed panna, on ju perede enda otsustada.

Mina leian, et riigigümnaasium iseenesest midagi paremaks ei tee. Pean silmas õppetöö ja selle tulemuste kvaliteeti. Seda pole ju seni näha olnud, et riigigümnaasiumid oleksid kasvõi riigieksamite tulemuste poolest tipus. Mille peale praegu mängitakse, on see, et riigigümnaasium pakub paremaid tingimusi. Meie kooli tulevikust aga – nii kaua, kui mingeid otsuseid ei ole, töötame samamoodi edasi kui seni, oma majas ja oma nime all.

Ene Lopp, kolme KVK-s õppiva lapse ema:

Loomulikult mulle ei meeldiks, kui riigigümnaasium Vanalinna kooli hoonesse tehtaks. Ma ei mõista, milleks on tarvis praegust koolivõrku kui head ja toimivat asja lõhkuma hakata.

See on kõigi mu nelja lapse kool – kolm õpivad seal praegu, üks on juba lõpetanud.

Panin oma lapsed Vanalinna kooli just sellepärast, et see on kena väike kool ja asub mu kodu lähedal. Ma isegi ei kaalunud teisi variante. Nii kooli, sealsete õpetajate kui ka õppetöö tasemega olen ma rahul. Ja kui peakski mingi probleem tekkima, siis väikeses koolis saab sellele kiiresti jaole ja lahenduse leida.

Kui see riigigümnaasium otsustatakse sinna siiski teha, tuleks ümber kolida kogu kool, mitte klassid või, veel hullem, lapsed SÜG-i ja KG vahel ära jagada. See oleks väga halb, kui lapsed laiali jaotataks – nad on ju oma klassikaaslastega harjunud. Kui mul on igas kooliastmes lapsi ja nad erinevatesse koolidesse satuksid, oleks see küll vilets variant.

Vaatasin lehes ilmunud eskiisi – meie praegune ilus koolimaja pärast juurdeehitust küll enam kuigi ilus välja ei näeks.

Kui riigigümnaasiumist saab Saaremaa ainus gümnaasium, siis on sinna sisse saada ilmselt üsna raske. Kuhu peavad minema ülejäänud, kes gümnaasiumiharidust soovivad?

Grete Milpak, Kuressaare Vanalinna kooli 9. klassi õpilane, õpilaste esindaja hoolekogus:

Mina olen sellele, et riigigümnaasium Vanalinna kooli asemele tehtaks, pigem vastu. Samas – kas hakata sellepärast kohe mingit uut ja suurt maja ehitama? Ei oska öelda.

Armastan Kuressaare Vanalinna kooli, see kool on mu südame võitnud. See on kool, kus ma olen üles kasvanud ja mis on mu teine kodu olnud juba peaaegu 9 aastat.

See kool lihtsalt õhkab kodusust ja sõbralikkust ja jagab headust kõikidele õpilastele. Koolipere on toetav – kui on raske, on nad toeks ja aitavad alati, kui häda käes. See on ka põhjus, miks ma riigigümnaasiumi Vanalinna kooli ei taha. Pealegi õpib mul Vanalinna koolis kolm väiksemat õde-venda. Soovin väga, et ka nemad lõpetaksid selle kõige armsama ja kodusema kooli ning saaksid väga hea põhikoolihariduse.

Vilistlastel poleks mõtet seda kooli enam külastada, sest see pole enam kool, mille nemad lõpetasid.

Arvan, et riigigümnaasiumil on nii plusse kui ka miinuseid. Usun siiski, et riigigümnaasium Kuressaares on pigem hea idee, kuigi mina kui praegune 9. klassi lõpetaja seal õppida arvatavasti ei saa. Arvan, et üks riigigümnaasium kogu maakonna peale on piisav. Olen täheldanud, et paljud noored vaatavad tänapäeval rohkem kutsekooli poole. Samas on ka noori, kes näevad oma tulevikku ülikoolis, ja mina olen üks neist. Kuna praegu riigigümnaasiumi veel pole, on kõik alles lahtine.

Madis Kallas, Kuressaare linnapea:

Nüüd, kus muinsuskaitseamet on oma seisukoha andnud, et Vanalinna kooli territooriumile on võimalik sellises mahus hoone rajada, võetakse järgmise nädala alguses ühendust haridus- ja teadusministeeriumiga (HTM), et saada ka nende seisukoht. Kui HTM selle lahendusega ei nõustu, tuleb hakata uut varianti otsima, aga kui pakutud asukohta toetatakse, saab hakata võimalikest arengutest rääkima Vanalinna kooli juhtkonnaga.

Sellest, mis saab Vanalinna kooli kooliperest, on väga vara rääkida, sest ka juhul, kui nii muinsuskaitseamet, HTM kui ka linnavalitsus peavad Vanalinna kooli asukohta parimaks lahenduseks, teeb riigigümnaasiumi osas lõpliku otsuse volikogu.

Riigigümnaasiumi teemal on toimunud mitmeid arutelusid, näiteks volikogu hariduskomisjoni koosolekutel ja infoõhtul, kus oma kogemusi jagasid ka kahe riigigümnaasiumi direktorid. Järgmine infoõhtu toimub 29. mail ja Tartu Kivilinna kooli direktor räägib oma kooli näitel gümnaasiumi põhikooliks muutmisest. Kutsun nendes aruteludes osalema nii koolidega seotud inimesi kui kõiki lapsevanemaid.

Riigigümnaasiumi võimaliku rajamisega seoses on linnavalitsuse eesmärk, et üheski praeguses koolis ei tohi õppimise ja õpetamise tingimused kuidagi kehvemaks muutuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 615 korda, sh täna 1)