Head lapsed kasvavad vitsata

Lugedes ajaleheartikleid, laste kasvatamist puudutavaid raamatuid, osaledes koolitustel, vesteldes klientidega, tekib mul sageli tunne, et küll see lapse kasvatamine on keeruline tegevus. Tänavusel lastekaitsepäeval tahaksin aga kirjutada hoopis sellest, et lapse kasvatamine on lihtne.

Soovin sageli, et lapse arenguga seonduva osas ei keskendutaks nii palju laste kasvatamisega seotud raskustele. Tuleb vaid hetkeks pühenduda ning tagada lapsele stabiilsus ja turvatunne. Lapse peamine kaitse seisnebki talle turvalise ja stabiilse elukeskkonna loomises.

Lapsed tunnevad sageli puudust väga lihtsatest asjadest ja ma ei mõtle siin materiaalseid asju, vaid inimlikkust, nendega arvestamist, sõbralikku emotsiooni, mida koos kasvamine annab. Eelkõige tuleb muuta mõtlemist ja alustada sellest, et lastega koos kasvamine on tore, neist on palju rõõmu ja nad annavad meie, täiskasvanute elule hoopis suurema tähenduse.

Vaadake oma lapsi tegutsemas ja te näete, kui vahvad tegelased teid elus saadavad. Et seda märgata, on vaja vaid lastega koos olla, tuua päeva neid hetki, mis annavad võimaluse oma lapsega koos vahetult aega veeta. Olgu selleks siis reegel, et lapsega iga päev rahus ja vaikuses (ilma teleri ja nutiseadmeteta) midagi üheskoos ette võta. Piisab täiesti igal päeval 10 minutist mängimisest või lapsele õhtul unejutu lugemisest või päevasündmustest vestlemisest või siis arutage koos perega, mida eelseisval nädalavahetusel teha ning loomulikult tuleb see aeg pere jaoks ka võtta.

Soome psühhiaater Martti Paloheimo nimetab oma raamatus “Lapsepõlve mõjud” selliseid positiivseid tegevusi kasulikeks või headeks ärritajateks ning need on alljärgnevad:
• piisavalt pikalt kestev imetamine;
• hellitavad puudutused, musid;
• süles hoidmine;
• vestlemine ja küsimustele vastamine, armastavad pilgud ja sõbralik naeratus;
• soe hääletoon, lobisemine;
• kurbade kogemuste vältimine;
• kaitsmine ja lohutamine;
• mängud ja askeldamised;
• muinasjutud;
• hoolimine, hoolitsemine, huvi;
• väärtustamine (tunnustamine) ja selle väljanäitamine;
• nõuandmine ja juhendamine, osalemine.

Niisiis kahe sõnaga: positiivne suhtumine.
Ei ole ju midagi enneolematult keerulist?

Laste käest on küsitud, mida nad sooviksid koos vanematega kõige rohkem teha. Laste selgitustest on välja tulnud väga lihtsad tegevused, nagu näiteks, et vanemad tuleksid õhtuti magamistuppa, loeksid või laulaksid unelaulu, räägiksid lugusid lapse varasemast lapsepõlvest. Kallistaksid ja musitaksid ning tegeleksid lapsega omaette, kahekesi. Et vanemad arutaksid, mida ühiselt ette võtta, vestleksid lapsega elust.

Lapsed vajavad, et nende tegevuse ja sõprade vastu huvi tuntaks, et vanemad teavad, millega laps tegeleb, kus ja kellega ta on ning et neid suunavalt korrale kutsutaks, sest ka see annab lapsele turvatunde ja tagasiside hoolimisest. Viimast tuleks eriti silmas pidada, rääkides saabuvast suvest, kui lapsed on palju omapäi ning puutuvad õues ja kodus järelevalveta viibides kokku erinevate ohtudega. Lapsevanema vastutus on teada, kus ta laps viibib, kellega ja millega tegeleb.

Ja kõige lõpuks: head lapsed, need kasvavad vitsata! Arm aitab enam kui hirm. Loe lisaks tarkvanem.ee.

Karin Oinberg,
lastekaitsespetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)