Kuivastu maanteest saab Tallinna tänav (1)

Linna peatänava rekonstrueerimine on teemaks olnud juba Eesti taasiseseisvumisest ja omavalitsussüsteemi taastamisest alates. Suheldes eelnevatel valimisperioodidel Kuressaare linnavalitsuses töötanud inimestega, olen ma jõudnud järeldusele, et korda ei saanud peatänavat teha ainult ühel põhjusel – alati nappis raha teede ja tänavate uuendamiseks ning korrashoiuks, alati oli vaja lahendada muid ja tähtsamaid probleeme ning valupunkte.

VALMIS PLAANITUST VAREM: Kahe nädala eest tehtud fotol on tööd veel täies hoos, tänaseks on rekonstrueeritud tänavalõik liikluseks taas avatud.
MAANUS MASING

Üks probleem kõigi Eesti linnade teede ja tänavate korrashoiul on kindlasti see, et riik rahastab tänavate remonti väga kasinalt ja ainult omavalitsuste vahenditest on seda väga raske vajalikul määral teha. Isegi Tallinna linn ei saa sellega vajalikul määral hakkama, rääkimata siis väiksematest ja vaesematest linnadest.

Minu esimene kokkupuude Tallinna tänava teemaga algas saamisega Kuressaare linnavolikogu liikmeks. Väga sageli, kui mitte igal volikogu istungil, tõi vähemalt linnavolikogu opositsioon selle ühe tähtsama lahendamist vajava probleemina esile.

Tõsisemalt pidin sellesse teemasse süvenema siis, kui mind kinnitati Kuressaare abilinnapeaks. Kuigi Tallinna tänavast oli räägitud pidevalt, oli minu tööle asudes jõutud alles projekteerimise hankeni. Hanke tulemuste kinnitamine algas kohe sellega, et kõige odavama pakkumise teinud firma ei kvalifitseerunud. Õnneks selle pakkumise teinud firma meiega vaidlema ei hakanud. Kuna näha oli, et 2015. aastal ei jõua me Tallinna tänava rekonstrueerimist mingil juhul alustada, otsustasime alustada Slupi ringi ehitushankega, sest selle projekt oli olemas ja vajas vaid väikest kohendamist. See oli õige otsus, kuna pika ja sooja sügise tõttu jõuti Slupi ring 2015. aasta lõpuks valmis ehitada.

2016. aastal alustasime Tallinna tänava ehitushankega, kus jällegi ei kvalifitseerunud kõige odavama pakkumise teinud firma, kes aga hakkas meie otsust vaidlustama ja venitas ehitustööde algust kahe kuu võrra. Lõpuks pääses õiglus siiski võidule, kuid üle poole vajalikest töödest jäi 2016. aastal tegemata.

2017. aasta märtsis, pärast ilmastikust tingitud tehnoloogilist pausi alustati ehitust uuesti ja esialgse plaani kohaselt oli tööd plaanis lõpetada 17. juuniks. Täna võib kinnitada seda, et tööd lõpetatakse kaks nädalat varem, juuni alguseks, kuna ehitaja on suutnud töödega head tempot hoida ja ka ilmastik on olnud soodne. Enne jaanipäeva jõutakse lõpetada ka praegu bussijaama ümber töösse võetud lõik, Karja-Pihtla-Tallinna ristmikuga jätkatakse tööd kohe pärast jaanipäeva.

Tallinna tänava ehitusmaksumuseks Auriga ringist kuni Ruubi poeni kujunes 2,123 miljonit eurot, bussijaama ümbruse tänavate ja bussijaama ees asuva parkla ehitustööd lähevad hanke kohaselt maksma 840 000 eurot. Sel aastal on hankeplaanis ette nähtud lõigu Karja–Torni projekteerimine, et järgmisel aastal saaks koos keskväljaku ja Lossi tänava rekonstrueerimisega korda ka see tänavalõik. Siis on linna peatänav alates Auriga ringist kuni lossipargini terves ulatuses rekonstrueeritud.

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et rekonstrueerimisega on saavutatud kvalitatiivselt täiesti uus tase, seda eriti jalakäijate ja jalgratturite vaatevinklist. Tõsi on see, et autojuhid peavad olema ettevaatlikumad ning jalakäijate ja ratturitega rohkem arvestama, aga ega linnatänav peagi olema “lennuväli”, kus Auriga ringi juures paned püsikiiruse paika ja sõidad siis kesklinna välja. Ka haljastuses on saavutatud uus kvaliteet, seda tänu Katrin Reinholdi ja Linnamajanduse töötajate initsiatiivile.

Selleks, et Kuressaare linna tänavate ja kõnniteede olukord ka edaspidi tuntavalt paraneks, on igal aastal vaja investeerida keskmiselt vähemalt 1,5 miljonit eurot. 2015. aastal rekonstrueeriti Slupi ringristmik 770 000 euroga, 2016–2017. aastal oleme suutnud linna omavahendite arvelt investeerida umbes 3 miljonit eurot. Kesklinna ja Lossi tänava osas käib praegu projekteerimine, et järgmisel aastal rekonstrueerida tänavaid 3 miljoni eest, millest 2,8 miljonit on EAS-i toetus.

Projekteerimise ootel on Talve–Raudtee tänava projekt koos Pihtla tee ringristmikuga, projekti uuendamist vajab Aia tänava olemasolev projekt. Investeeringute maht peab linnas jääma samaks ka pärast Saaremaa valla loomist, kuna Kuressaare tänavaid ja infrastruktuuri kasutavad kõik Saaremaa elanikud ja ettevõtted.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki linnavalitsuse töötajaid, kes on tänavate hangete, projekteerimise ja ehitamisega seotud olnud; ehitajaid, samuti elanikke ning ettevõtteid, kes on kannatlikult ja mõistvalt suhtunud ehitusega seotud ebamugavustesse.

Mart Mäeker,
abilinnapea

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 166 korda, sh täna 1)