Saarlased tegid tiiru Muhu sadamates

SADAMATEST HUVITATUD: Koguvas andis selgitusi Endel Noor (vasakul). Teda kuulavad Ella Aeg, Ella Vooglaid, Rein Sepp, Lii Muru ja Laine Tarvis.
AARE LAINE

Saaremaa merekultuuri seltsi liikmed tutvusid teisipäeval Muhu saare sadamate, Rinsi ja Liiva kirikuga ning Nautse jaanalinnufarmiga.

Koguva sadamas ütles saarlastele tere tulemast põline Sõgedate küla (meenutades Juhan Smuuli “Kirju Sõgedate külast”) mees, sadamat haldava MTÜ Ankur juhatuse liige Endel Noor, kes andis iidse kaluriküla sadama arendamisest põhjaliku ülevaate.

Üht-teist loodavad koguvalased veel ära teha. Noore sõnul on vaja pikendada muule, et hoida ära muda tulek sadamaalale.

Kalapüügist rääkides ütles staažikas kalur, et nii kalavaest kevadet ta ei mäletagi. “Ilmad on nigelad olnud ja kala ka pole,” kurtis Noor.

Suvel randuvad sadamas oma purjekate ja kaatritega hiidlased, soomlased, lätlased, venelased ja teiste rahvuste esindajad. Sadam on võitnud populaarsust ka paigana, kus korraldatakse kultuuriüritusi. Mullu peeti Koguva sadamas Eesti toidu päeva. Kontsertegi on siin toimunud.

Teisipäeval avati sadamas restoran nimega Mõrrad. “Sel suvel andsime viiendat aastat tegutseva kohviku uutele rentnikele,” andis Endel Noor teada.

Varem mandrimaal toitlustuses tegutsenud Kaisa Kamm ütles, et Koguva küla ja sadam on erilised. “Maaliline koht, mereõhk, inimesed – kõik on siin väga meeldiv,” rõhutas Kaisa, mille pärast ta just Muhusse ettevõtlust arendama tuli.

Muhu muuseumis oli giidiks teadur Eda Maripuu, kelle põhjalikku ülevaadet kuulati mitmes paigas, sealhulgas näituseruumides nii muuseumi peamajas kui ka Kunstitallis, kus äsja avatud uued huvipakkuvad näitused.

Rinsi õigeusu kirikus võttis võõraid vastu Juta Peegel, kes tervitas külalisi kui palverändureid. “Turism ongi palveränduritest alguse saanud,” kinnitas Peegel. Seejärel rääkis ta nii pühakoja ehitamisest kui ka hilisematest teenistustest, preestritest ja õigeusklikest muhulastest.

Kallaste sadamast kala püüdmas käiv Tarmo Korv vastas reisihuvilise Arvo Sema küsimusele, kas siinsetes vetes ka angerjat liigub, et möödunud aastal õnnestus tal tõepoolest üks kahekilone angerjas püüda. “See aasta jään vist ilma,” arvas Tarmo.

Samas viipas Tarmo käega mere poole, küsides, mis valged asjad seal taamal lainete harjal hulbivad. Vastata ei osanud keegi. “Seal on maaülikooli teadlase lambavillakotid. Meri peseb villa puhtaks. Kadri edendab siin lambakasvatust üsna kõrgel tasemel,” selgitas Tarmo.

Lõunaranna sadama arendaja ja omaniku Olaf Orgse sõnul külastab sadamat navigatsioonihooajal keskeltläbi 200 alust. Orgse on Lõunarannas tegutsenud üheksa aastat. Muhulastele tähendab renoveeritud sadam väga palju. “Kalal käib kolm muhulaste paatkonda. Laht on kalarikas. Mujalt rahvaski läheb siit kalavetele,” mainis Orgse.

Liiva kirikut tutvustas merekultuuri seltsi liige, giid Tiiu Kiil. Pühakoda renoveeriti aastaid tagasi ja seda Rootsis elanud muhulase, nüüdseks taevastele radadele läinud Rudolf Schmuuli eestvõtmisel.

Nautse jaanalinnutalus jagas seal elavate lindude ja loomade kohta selgitusi perenaine Helena Erik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 655 korda, sh täna 1)