Riigigümnaasium – kas ja miks?

Miks riigigümnaasiumi teema nii palju teravat kõneainet pakub ja mida on õppida teiste kogemusest?

MILLISED KOGEMUSED ON TEISTEL? Abilinnapea Tiia Leppiku arvutis on näha fotomeenutus Kuressaare õpilaste külaskäigust Pärnu Koidula gümnaasiumisse, mille visiooniks on olla Eesti kaasaegseim kool.
Kristiina Maripuu

Muutuste ja arengu vajadust hindavad kõik arukad inimesed, kuid niipea, kui see hakkab lähemalt puudutama, leitakse hulgaliselt põhjusi, miks muudatustega mitte kaasa minna. Muudatused nõuavad igapäevarutiinist välja astumist ja on täiesti inimlik, et seda, mida ei tunta-teata, ka kardetakse.

Teadmatuse vähendamiseks võtsime sihiks erinevate linnade kogemuste tutvustamise. Märtsis külastasid Kuressaare koolide 8.–9. klassi õpilaste esindajad Viljandi ja Pärnu riigigümnaasiumi ning lisaks on saanud Kuressaares kohapeal kuulata mitmeid kogemuspõhiseid ettekandeid. Linnavolikogu hariduskomisjoni koosolekul tegi ettekande Tartu abilinnapea Tiia Teppan, kes rääkis Tartu koolivõrgu ümberkorraldustest: gümnaasiumiaste lahutati kõigis täistsüklikoolides (välja arvatud Miina Härma gümnaasium ja vene õppekeelega kool) ja nüüd ollakse veendunud, et puhas gümnaasium on gümnasistide jaoks parim lahendus ja põhikoolitasand on muutunud senisest olulisemaks.

Hariduskomisjoni aprillikuu koosolekul ja kogukonnale suunatud infoõhtul said sõna haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Ruth Opmann ning Viljandi ja Hiiumaa riigigümnaasiumide direktorid. Opmann selgitas, et kuigi riigigümnaasiumide vormiline külg on ühtne, on koolid piisavalt erinevad ja sisult omanäolised. Seni on riigigümnaasiumide asutamisel rakendatud kolme varianti: 1) keskkoolid korraldati ümber põhikoolideks, gümnaasiumiosade baasil moodustati üks riigigümnaasium (Viljandi, Jõhvi, Hiiumaa); 2) keskkoolid lõpetasid tegevuse, põhikoolide baasil moodustati uus põhikool ja gümnaasiumiosade baasil moodustati riigigümnaasium (Jõgeva, Võru, Põlva); 3) keskkool lahutati põhikooliks ja gümnaasiumiks ja ühest osast moodustati uus asutus (Tartu, Valga).

Puhta gümnaasiumi tugevustena tõi ta esile, et õppekorraldus on gümnasistidele kohandatud, õppekeskkond akadeemilisem, palju on valikkursusi ja valikuvõimalusi ning koos on palju samaealisi õpilasi. Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin kinnitas, et koolivõrgu reformimine tekitas kahtlusi ja vastuseisu ka Viljandis, kuid nüüd on rahulolu nii kogukonna kui ka õpilaste hulgas oodatust kõrgem.

Maikuus toimunud avaliku infoõhtu keskmes oli gümnaasiumi muutmine põhikooliks ja oma kogemustest rääkis Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk, kes töötas varem direktori ja arendusjuhina Tartu Kivilinna gümnaasiumis, mis muudeti koolivõrgu korrastamise käigus suurest täistsüklikoolist põhikooliks. Ehkki oli ka tugevat vastuseisu, jõuti mõistmiseni, et täistsüklikoolis oli fookuses gümnaasium ja põhikool jäi tahaplaanile.

Riigigümnaasiumi loomine on pea kõigis piirkondades tekitanud diskussioone. Ikka ja jälle küsitakse, kas ja miks riigigümnaasiumi vaja on. Lisaks eespool kirjeldatud riigigümnaasiumi sisulisele tugevusele on teisigi põhjuseid, miks rääkida Kuressaare koolivõrgu korrastamisest, sest puhta gümnaasiumi loomine aitab lahendada ka teatud probleeme.

Meil on üheks peamiseks probleemiks tõusnud koolide ruumikitsikus, mis mõjutab juba ka õppetöö kvaliteeti. Lahenduseks võiks olla näiteks konteinerite kasutamine, ruumide rentimine erasektorist või koolidele juurdeehitise tegemine, kuid kõik sellised investeeringud ja kaasuvad püsikulud mõjutavad oluliselt linnaeelarvet. Linna 2017. aasta eelarves on hariduskuludeks (v.a investeeringud) 9 227 241 eurot, mis on pea 60% linnaeelarve kogumahust. Sellest on linna oma katta hariduse püsikulud mahus 5 402 285 eurot, lisaks valdkonna investeeringud (2017. aastal 1,4 miljonit eurot). Otsustades riigigümnaasiumi kasuks, on riik Euroopa Liidu vahendite abiga valmis Kuressaare haridusellu panustama summaga, mis on pea võrdne linna kanda olevate aasta hariduskuludega, ja lisaks kaetakse tulevikus gümnaasiumihoone kulud.

Teine probleem on põhikoolitaristu investeeringuvajadus. Vanalinna kooli hoone õpikeskkond ei vasta vajadustele ning poiste tööõpetuse ja tehnoloogia tundideks sõidutatakse Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Vanalinna kooli poisse juba aastaid bussiga Upale ametikooli õppeklassi, mis pole samuti enam esimeses nooruses. Investeeringud saab teha tulevane suurvald, kuid samas on riigigümnaasiumi otsuse korral võimalik saada toetust riigilt põhikoolide investeeringu meetme kaudu.

Hariduse sisu poolelt on rahulolu meie koolidega aastaid kõrge olnud, kuid värskes revisjonikomisjoni aktis on viidatud vajadusele tegeleda õppeedukusega. Akti aluseks on linnavolinik Argo Kirsi arupärimine, mis annab mõista, et gümnasistide õpitulemused rahuloluks põhjust ei anna.

Tõenäoliselt ei ole meie probleemid hariduses täna nii suured, et homme midagi kokku kukub, aga seda oodata ja alles siis lahendusi otsima hakata on hilja, sest hariduses ei saa midagi muuta üleöö. Juba praegu on Eesti haridussüsteemis näha õpikeskkonna ja õpikäsitluse muutusi, mis annavad positiivseid tulemusi õpilaste õpiharjumuste ja teadmiste omandamisel ning ka meie peame sinnapoole liikuma, vaadates kaugemale ette kui aasta või paar.

Tiia Leppik,
abilinnapea

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 322 korda, sh täna 1)