Lapsed andsid Elsule elujõudu (1)

Tänavune aasta on olnud kunagisele lasteaia juhatajale Els Treile eriline. Maikuus tunnustati teda Kuressaare linna teenetemärgiga, jaanikuus saatis ta toonela teele oma armsa abikaasa Sulevi.

KLAVER ON MÄNGIMISEKS: “Klaverimängijaks ma ei ennast pea, aga mõni lugu tuleb välja küll,” ütleb aastakümneid kooris, ansamblites ja duetis laulnud Els Trei, kes oma elutöö lasteaia juhatajana teinud.
MAANUS MASING

Inimestel on tavaks öelda, et õnn ja õnnetus käivad käsikäes. Kui varem oleme linnatänavail või kontserdisaalides kohanud rõõmsailmelist proua Elsu, siis pärast abikaasa lahkumist on ta rohkem endassetõmbunud. Jõuame siiski kokkuleppele, et võiksime teisipäeva hommikupoolikul tema hubases kodus kesklinna lähedal möödunut meenutada.

“Olen Mustjala valla Vanakubja küla tüdruk Varikute suguvõsast Kuidu talust. Vanaisal oli seitse poega. Kõik olid pillimehed ja laulsid. Vanaema laulis imehästi ja vestis huvitavaid jutte,” maalib Els pildi oma lapsepõlvekodust.

Läks ja pakkus

Kohe lisab ta, et tema isa tembeldati kulakuks, viidi 1941. aastal Venemaale ja hukati seal. Oma vanaemalt on Els kõrva taha pannud palju vanasõnu, mida talle meeldib siiani korrata. “Pea meeles, laps, andmise rõõm on suurem kui saamise rõõm. Nii õpetas meid vanaema. Kui olen hiljem töö juures või seltskonnas mõne vanasõna välja öelnud, on ikka küsitud, et kus sa seda kuulsid. Olen öelnud, et vanaema rääkis,” pajatab nüüd ise vanaemaks saanud Els…

Loe edasi neljapäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 638 korda, sh täna 1)