Väino Reinart: EL-i eesistumine on uue liikmesriigi viimane eksam

Laupäeval, 1. juulil sai Eestist pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaa. Selle rolli edukaks täitmiseks annab oma panuse ka välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart, kes vastutab välismajanduspoliitika eest. Staažikas diplomaat on varem olnud ka viis aastat Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures.

VASTUTAJA: Välisministeeriumi asekantsler, Saaremaalt pärit Väino Reinart seisab Eesti eesistumise ajal välismajanduspoliitika eest.
Egon Ligi

Te olete oma karjääriringiga taas kodus. Kas jäätegi nüüd n-ö kodupinnale või on ees veel saadikutööd ja kui palju teil endal selles osas valikuvõimalusi on?

Eks saadikutöö on välisteenistuse loomulik osa, ei ole võimalik olla hea välisteenistuja ainult välislähetustes või ainult Tallinnas välisministeeriumis olles; välisteenistuse kohad välisesindustes on tähtajalised, kolm-neli aastat ühes ametis ja seejärel kusagil mujal. Ka välisministeeriumi peamaja juhtivad kohad on tähtajalised, asekantslerid on ametisse määratud viieks aastaks.

Euroopa Liidu eesistumisest tulenevast vajadusest on enamik tänaseid asekantslereid nii välisministeeriumis kui ka mujal ametis kuni 2018. aasta lõpuni ja nii ka mina. Hiljemalt siis tuleb mul ministeeriumisisesel konkursil uus ametikoht leida, kas Tallinnas või mõnes Eesti välisesinduses. Kusjuures saadikutööks ei pea tingimata olema kusagil saatkonnas, Eesti suursaadik Lääne-Balkani riikides tegutseb välisministeeriumis, läinud aasta kevadest olen ise suursaadik Püha Tooli juures ja juba 2012. aasta kevadest Afganistani Islamivabariigis.

Millised on teie suhted praegu kodusaarega? Kas kunagi naasmise plaane ei pea? Ministeeriumiametnikuna peaks Saaremaa külastamine olema mõnevõrra lihtsam kui kaugel maal diplomaaditööd tehes.

Ega sünnikohaga emotsionaalse sideme hoidmiseks pea seal tingimata elama, eriti väikeses riigis. Tallinnas tagasi olles on küll olnud varasemast rohkem võimalusi sünnikoha külastamiseks, mõne korra aastas ma saarel ikka käin, aga töö välisministeeriumis seab elukoha valikul muidugi oma piirangud.

“Ei saa me läbi Lätita ja Venemaa meelest ei lähe, nii nagu käterätita me iialgi sauna ei lähe,” ütles Hando Runnel aastal 1982. Kas Eestil on täna Euroopaga sarnane suhe?

Kui tahta Twitteris loetud arvutähtede abil Eesti suhteid naabritega kirjeldada, siis on see muidugi tabav. Aga on ka pikemaid ja tabavamaid kirjeldusi. Eesti suhet Euroopaga ma nii lühidalt kokku võtta ei oskaks.

Kõigepealt, olles nii Euroopa Liidu kui ka kõigi teiste, eelkõige Euroopa kesksete organisatsioonide liige, me ise olemegi Euroopa. See on umbes nii nagu perekonna liikmena me tavaliselt ei arva, et meil on selle perekonnaga mingisugune ühene suhe, pigem on meil suhted teiste perekonnaliikmetega ja nii on ka meil palju erinevaid suhteid teiste riikidega. Selge on see, et Euroopa Liit on ühistel väärtustel põhinev liit, sestap on suhted liikmesriikide vahel ka kaunis harmoonilised. Naabritega suheldes on mõistagi alati nii rohkem võimalusi kui ka võimalikke probleeme, seda viimast siis juhul, kui põhiväärtused on erinevad. Aga liikmesriikide vahel, jah, headest suhetest tulenev positiivne sünergia on meile kõigile kasulik ja teeb meid kõiki suuremaks.

Kas on võimalik tädi Maalile arusaadavalt seletada, mis asi see Eesti Euroopa Liidu eesistumine on ja mida see Eestile annab või, vastupidi, meilt võtab?

Ikka on võimalik. Kui inimesed on huvitatud sellest, mis nende elu mõjutab ja nad tahavad teada, mis tegelikult eesistumisajal toimub ja mida tehakse, siis kindlasti on võimalik seda lahti rääkida.

Meil on teatavasti neli põhi­prioriteeti, nende alla mahub terve rida teemasid, mida Euroopa Liidu kohtumistel meie arvates peaks arutama. Kõikide teemade puhul on põhitähelepanu sellel, kuidas see mõjutab inimeste igapäevaelu: lihtne ja arusaadav ettevõtluskeskkond, võrdsed võimalused tööturul ning töö- ja eraelu tasakaalustamine.

Ja muidugi digiteemad, mis ju samuti meie igapäevaelu otseselt mõjutavad, sealhulgas digitaalne ühisturg, elektroonilise kommunikatsiooni reeglistik, andmete vaba liikumine selle hõlbustamiseks, privaatsus andmete liikumisel ja üldised andmekaitse reeglid. Eriti just kogu digitaalne asjaajamine on meie tähelepanu keskmes. Enamik meist, kes me oleme harjunud oma suhteid riigiga korraldama elektrooniliselt, ei kujuta päris hästi ette, kuidas see kõik mujal Euroopa Liidus toimub või õigemini ei toimu.

Oleme püüdnud hoida oma programmi võimalikult lihtsa ja arusaadava, pole teinud tohutu pikka nimekirja, mida keegi lõpuni lugeda ei suvatse. Oleme lähtunud pigem sellest, et lubame vähem, aga teeme rohkem.

Mida see Eestile annab? Kindlasti annab eesistumine meile palju rohkem tuntust, vaatame näiteks Maltat. Ma ei usu, et nii palju eestlasi kui selle aasta esimesel poolaastal oleks kunagi varem Maltat külastanud. Ja mitte pelgalt külastanud, vaid sisse seadnud ka hulgaliselt väärtuslikke sidemeid, millele edasises koostöös toetuda. Sama siis eeldatavasti ka teiste liikmesriikidega.

Samuti annab eesistumine meile oluliselt selgema pildi kõigist neist võimalustest, millega Euroopa Liidus otsuste tegemisel tuleks arvestada. Olen näinud palju kolleege ja ka ise olnud kohati kaunis üllatunud, millest kõigest teised liikmesriigid on soovinud meiega eesistumise teemadel rääkida, mida kõike meiega jagada. Varem me kõike seda sellises ulatuses kindlasti kogenud ei ole.

Omamoodi on eesistumine ka meie viimane eksam täiesti kogenud liikmesriigiks saamise teel. Väga palju seondub selle kõigega ka selliseid reklaamihõngulisi aspekte, kindlasti tuleb siia lisaks ametnikele ja ajakirjanikele ka rohkem turiste ja tavaliselt oleme me suutnud turiste pigem positiivselt üllatada. Kahtlemata tuleb ka tipptasemel üllatusvisiite, mille nimel riigid tavaolukorras on mõnikord aastate kaupa vaeva näinud. Ja märkimisväärselt paraneb meie riigijuhtide ligipääs olulistele otsustajatele kõikjal.

Mida võtab? Midagi otseselt ei võta, kindlasti paljud küll ütlevad, et see kõik on väga kallis ja mida kõike muud kasulikku selle rahaga saaks teha. Aga siinkohal ei maksa unustada, et lisaks paljudele võimalustele, mida eesistumine meile pakub, on tegemist siiski ka roteeruva, solidaarselt võrdsetel alustel eesseisva kohustusega. Ja on tõsi, et korralikuks teostamiseks nõuab see suuri ettevalmistustöid ja paljudele ametnikele tavapärasest märksa intensiivsemat poolaastat, tõsist pühendumist kella ja kalendrit vaatamata.

Kui palju võimalusi enda n-ö pildile toomiseks on eesistumise ajal Eesti erinevatel piirkondadel, sealhulgas Saaremaal? Eesistumise peakokk Peeter Pihel saab kodukandi roogasid eurokülaliste menüüsse pista, aga veel?

Arutatud on mitmeid võimalusi, kas ja kuidas eesistumisega seonduv võiks kaasa aidata erinevate piirkondade huvide populariseerimisele, paraku just rahanduslikel ja logistilistel kaalutlustel toimuvad keskselt korraldatavad eesistumise üritused Tallinnas ja valdavalt ühes kohas. Samas on Saaremaa populaarne sihtkoht Eesti külastajatele. Ja kui läheb hästi Eestil tervikuna, läheb vähemalt samavõrra paremini ka Saaremaal.

Oleme hinnanud, et eesistumisajal tuleb Eestisse tavapärasele lisaks umbes 30 000 väliskülalist, ma ei usu, et nad kõik ainult Tallinnas oma aega veedavad.

Mis on teie hinnangul tänasel päeval Eesti riigi ees seisvad kolm kõige olulisemat küsimust?

Ma arvaks, et selline üldine rahvusvaheline ebakindlus ja ärevus, mis kahandab turvatunnet kõikjal ja pidurdab seeläbi ka üldisi majandusliku heaolu kasvuvõimalusi.


KES TA ON

Väino Reinart
Sündinud 28. detsembril 1962 Kuressaares.
Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli raadioelektroonika erialal.
Aastal 1992 asus tööle välisministeeriumis. Ta on juhtinud Eesti delegatsiooni läbirääkimistel Venemaaga, töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina ning poliitika- ja pressiküsimuste asekantslerina.
Aastatel 1995–1999 oli ta Eesti alaline esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures.
Aastatel 2002–2007 oli Väino Reinart Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures. Alates augustist 2007 oli ta Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos ning alates 2008. aastast ühtlasi suursaadik Kanadas. 2012. aastast Eesti suursaadik Afganistanis. Aastast 2014 välisministeeriumi asekantsler.
Abielus Kaire Jürgensoniga.

Tunnustused
2001 Auleegioni ordu komandör
2007 Valgetähe IV klassi teenetemärk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 335 korda, sh täna 1)