Langevarjust kleit Sõrve muuseumis

Sõrve militaarmuuseumi ekspositsioonis on üks pilku­püüdvamaid eksponaate langevarjuriidest kleit, mis ehib hävituspataljoni sanitari rollis olevat mannekeeni. Just
selle väljapaneku juures armastavad muuseumikülastajad end fotodele jäädvustada.

LANGEVARJURIIDEST KLEIT: Tõnu Veldrele annetati kleit muuseumi ekspositsiooni tarbeks kümme aastat tagasi.
AARE LAINE

Instagramis on pilt, kus endine Tartu linnapea, ekskultuuriminister ja praegune riigikogu liige Laine Randjärv on muuseumikülalisena langevarjuriidest kleidiga neiukese juures.

Muuseumi looja, Saaremaa muinsuskaitse seltsi endise juhi Tõnu Veldre sõnul oli ta kümme aastat tagasi Laimjala mail Rannakülas ühe talu õues uudistamas sealkandis õhulahingus alla kukkunud lennuki detaile, kui taluperenaine rääkis külalisele ühest riietusesemest, mis õmmeldud sõja ajal leitud langevarjuriidest.

“Nii ta siis otsis oma koolipõlvekleidi üles ja tõi selle meile näidata. Kahjuks ei mäleta ma enam selle perenaise nime,” tõdes Veldre ja kahetses, et ei ole tol ajal kõiki vajalikke andmeid üles tähendanud.

Taevast sadas materjali

Naise jutust mäletab Veldre, et kuna sõja ajal oli kõikidest asjadest kitsas käes, siis taevast alla sadanud lennuk andis küla meistrimeestele hulgaliselt materjali, millest üht-teist tarvilikku valmistada.

Alumiiniumplekist tehti näiteks kamme ja ilmselt muidki tarbeesemeid. Langevarjuriiet kasutati aga rõivaste õmblemiseks. Tavaliselt olid langevarjud valgest kangast. „Seegi kleit oli algselt valge, aga kuna koolitüdruku seljas määrdus hele kleit kergesti, värviti see peagi mustaks,” teadis Veldre. Veel pajatati muinsuskaitsjale kümne aasta eest, et tollase koolitüdruku ema oli õmbleja, kel tuli ühest langevarjust õmmelda vähemalt kaks kleiti – üks oma tütrele ja teine langevarju leidjale.

“Seda ma nüüd täpselt ei tea, kus kohast see langevari leiti. Ilmselt ikka Rannakülast või selle lähistelt. Langevarjur või õieti lendur jäi sellega lennukist alla hüpates tõenäoliselt ellu. Vanemad inimesed teadsid rääkida, et pärast viiendat oktoobrit 1944 on sinna piirkonda kukkunud koguni kümmekond IL-2 hävitajat. Seega kohalikel elanikel oli, mida maast korjata. Võib vaid oletada, et taolisi kleite ja muid rõivaid valmistati langevarjuriidest üsna palju. Inimesed on ju nutikad,” on Veldre veendunud.

Militaarmuuseumile annetanud kleidi omanik oli kindel, et see oli valmistatud Vene langevarjust. Saksa langevarjud olevat olnud peenemakoelisest kangast.

“Saksa signaalrakettide sees olid samuti langevarjud, mis olid küll väikesed, aga neist andis taskurätte välja lõigata,” teadis muinsuskaitsja.

Teadagi on langevarjuriie vastupidav ja kulumiskindel. Mitu aastat see kleit on omanikku teeninud, ei osanud endine muuseumimees öelda.

Muuseumikülastajaile ja lehelugejaile selgituseks peab Veldre vajalikuks öelda, et tegelikult hävituspataljoni sanitarsalklased niisugust kleiti ei kandnud.

“Hävituspataljon Saaremaal tegutses teatavasti 1941. aastal. Niisiis ei saanud meie muuseumisanitar kanda pärast lahingute lõppemist 1944. või 1945. aastal õmmeldud langevarjuriidest kleiti,” arutles annetuse saanud ajaloohuviline.

Ja veel! Langevarjuriie on oma koha leidnud rõivaste valmistamisel ka mujal.

Nadežda Katajeva-Valgu mälestusteraamatus Petserimaast, pealkirjaga “Seal, kus ma sündisin”, saab lugeda, et sõjajärgsetel aastatel ei pildistatud külades just sageli.

“Prudištše külas oli kohalik amatöörfotograaf. Üks paremaid fotosid ongi see, kus kolmeaastane raamatu autor seisab keset tibusid, langevarjuriidest kleit seljas. Raamatust saame teada, et praktilise meelega kohalik rahvas kasutas veel pikka aega nii langevarjusiidi kui ka sakslaste mahapõlenud vormirõivalaost leitud nööpe, õmmeldes neid jopedele ja pintsakutele ette,” kirjutab raamatu autor.

Sõrve muuseumiski on hulgaliselt asju, mille lugusid Veldre võib üsnagi põhjalikult selgitada. “Siin on petroolilamp, mis mürsuhülsist tehtud. Igasuguseid topse, mis lõhkekehadest tehtud, on hästi palju. Lennukikella saab ka kodus aega näitama panna. Saarlased on osanud selle alusele panna ja kenasti ära disaininud,” näitas Veldre omanäolisi eksponaate.

Sõrulased olid leidlikud

Riiulitel hakkab silma veel mürsuhülsist tehtud tuulekell. Saksa sõduri välipudel oli aga pärast sõda ühe Sõrve koolipoisi kasutuses.

“Seda on autokummiga parandatud. Pudel on püssikuulist tabamuse saanud. Naaberkülast Juhan Heinmaale pandi sellega piima kooli kaasa. Sel ajal ju koolides toitlustamist ei toimunud,” teadis Veldre.

Mida kõike nutikad sõrulased on osanud sõja-aja kraamist teha – küll tattninalampe, õlikannusid, lillevaase.

Paljud asjad leidsid pärast mõningast ringitegemist tee taaskasutusse. Padrunikastist sai näiteks esmaabikast. Miinikastile pandi kohvrisang külge ja oligi sumadan valmis. Metsamarjade korjamiseks tehti lennukiplekist vajalikud korjeriistad. Saksa gaasimaski vutlarist on aga üks meistrimees meisterdanud kalastamistarbe, kuhu oli hea õngepüügi tarvis ussid sisse panna.

Padrunikestast valmistati nuge. Viilipäidki sai hülsist meisterdada.

Osa saksa gaasimaskist on leidnud rahuaegse kasutuse. “Gaasimaski prillid on ära lõigatud ja nendest on siis tehtud mootorratturi prillid,” näitas Veldre.

Sõdurite ja ohvitseride telkmantlitest õmmeldi samuti rõivaid. Neidki saab muuseumis näha. Sõjavarustuse kottides hoidsid maainimesed kartuleid ja teravilja. Meremiinide kestadest tehti koduloomadele joogikünasid ja miinipulbrit kasutati riiete värvimisel.

LAINELE ILMSELT MEELDIB: Ekskultuuriminister, praegune riigikogu liige Laine Randjärv on end fotole sättinud just selle eksponaadi juures.
INSTAGRAM/LAINERAND


Langevarjuriie on praegugi moes

Huvitav-huvitav. Veebiajakiri Femme andis läinud aasta lõpul teada, et Eesti moebränd Baltman esitleb sügistalvisel hooajal esimest korda langevarjuriidest valmistatud ülikonda, mis kuulub Baltmani Travel kollektsiooni.

Klassikaline tume ülikond on loodud erilise tripstop-tehnikas kootud villasest kangast, mis muudab ülikonna purunematuks ja kulumiskindlaks.

Niisiis on nüüdisaja moeloojad avastanud vastupidava langevarjuriide. Mine tea, võib-olla on nad šnitti võtnud Sõrve militaarmuuseumi ekspositsioonist. Kui lugejaist keegi teab Sõrve muusemis asuva kleidi endist omanikku, siis andke sellest meilegi Saarte Hääle toimetusse teada!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 558 korda, sh täna 1)