Kas Saaremaal ikka peab Tallinna mängima? (23)

Katrin Pauts

“”Kui tore nädalavahetus!“ hõiskavad lehepealkirjades ja Facebookis tuttavad, kes väisasid möödunud neljapäevast pühapäevani kestnud I Land Soundi festivali Orissaares Illiku laiul,” tõdeb Muhu krimikirjanik Katrin Pauts. “Peoplatsil ehk oligi tore, jaa. Minul nii tore polnud – olin tulnud maale vaikust otsima, et uue põnevussarja stsenaariumi kirjutada. Töö kokku lepitud ajaks valmis ei saanud, sest pidu tungis mu koju välja.”

Kes aru ei saa, kuidas nii kaugele ehk Muhu maismaale heli välja kandub, võiks füüsikatunde meelde tuletada – vesi, maastiku iseloom, metsad-lagendikud-kallakud-mäed-orud, temperatuur, tuule suund jne. Heli võib liikuda müstilisi teid pidi ja jõuda soodsates oludes väga kaugele. Meile on hästi kohale jõudnud ka kunagi Nautses toimunud Juu Jääb ja Koguva karjääris peetud õppuste kahuripaugud, mis tulevad samast suunast. Eriti nüristav on bassitümin – meloodiat enam ei kuule, aga nagu vastik haamrike taoks järjepidevalt pähe. Ei ole tore! Igaüks ei käi saarel puhkamas ja pidu panemas, see ei ole ainult turismiareen, vaid ka kellegi elukeskkond, eks.

Mu isiklikud ebamugavused on üldsusele muidugi ükspuha, aga see pani mind mõtlema, sügavalt järele mõtlema, millised üritused üldse sobivad loodusse ja kui palju kohalikud ise suudavad hinnata ja hoomata, mis väärtused neil käeulatuses on ja kuidas ning kellele võiks neid hoida ja esitleda.

Orissaare peoplatsil mürgeldasid vist peamiselt Tallinnast ja Tartust kohale tulnud pidulised, nägin palju tuttavaid nägusid. Neid ootasid kah ees kõik tuttavad asjad, mida Tallinnaski kamaluga saab (isegi meri on neil endal olemas, usute või mitte). Mutant Disco tuli Tallinna peoskeenelt Orissaarde – vau! Aga kas selle üle peaks tõesti juubeldama? Nagu oleks siin hädaabi vajava õnnetu rahvaga tegemist, kes mere taha kinni pandud – vaesekesteni ei jõuagi ei trumm ega bass, appi-appi!

No kuulge! Bussid käivad Orissaare ja Tallinna vahet kaksteist korda päevas. Kas tümmihuvilised tõesti ei leia piletiraha ja vaba diivanit Tallinnas, et tõsise huvi korral linnakeskkonda diskole minna, kuhu seda sorti muusika orgaaniliselt kuulub? Ei, ma täiesti siiralt ei saa aru, kuidas tümin ja loodus üldse kokku sobivad, tehke see lollile selgeks!

Tee Orissaarde sulgeda

Üks sõber tegi vahva ettepaneku, et kui Orissaare nii hirmsasti kiheleb, et Tallinna omad nende juures käiksid ja end seal võimalikult mugavalt tunneksid, tehkugi Illikust miniatuurne Tallinn – paar kõrghoonet, karulauguburgerite putka, romulast laenatud autodest ehk saaks ka mõned kunstlikud ummikud… Siis oleks hipsteritel seal veel lahedam ja kodusem. Nad ei hoomakski, et maale on tuldud. Tüütutest ja igavatest maaelu eripäradest ja väärtustest üldse rääkimata.

Kohandan end mõttega, et Illiku ongi peorahva kätte antud ja kõnealune tümin ei jää ilmselt erandiks. Kas Orissaarest saabki nüüd Läänemere Ibiza? Kohalikud ikka tõesti tahavadki seda? Saan aru püüdlustest, mis aktivistide peojärgsest eufooriast läbi kõlas – Orissaare on vaja kaardile viia ja noortepäraseks teha. Hipsterid kasutaksid sõnu hip ja cool. Halloo! Orissaare on ammu kaardil olemas. Ses plaanis ühekordselt see tõesti õnnestuski – Orissaarest rääkisid eile ka mõned mu tuttavad, kes selle eksistentsist varem ööd ega mütsigi ei teadnud. Paraku jääb faktiks, et suur maantee viib ka edaspidi turistihordid Orissaarest lihtsalt mööda ja kuni see asula väinatammilt isegi mingil moel nähtav ei ole (silmatorkavamad viidad, tahvlid, midagigi?), ununeb festivalilummus peagi. Hipsterid on täna juba uuel üritusel ja vaimustuvad hoopis millestki muust.

Muhu Liival on väga vedanud – sealt viib tee otse läbi, kõik pakutav on kenasti eksponeeritud ja peatutakse ikka. Üldse on Muhul vedanud.

Muhul on vedanud

Muhul on tugev identiteet, siin hinnatakse oma kultuuri, enda eripärasid, mitte ei üritata võõrapärast importida. Turundatakse – ja hästi! – seda, mis on. Muhu lauljad ja tantsijad käivad hoopis ise Tallinnas ja kaugemalgi esinemas. Alles hiljuti oli Muhus laulupidu, võimas üritus, midagi täiesti oma. Liival pargis meelitavad külastajate pilke suured ja värvilised muhu tikandit kujutavad pätid. Müüakse kohalikku käsitööd, kohapeal tehtud toite ja õlutki. Ma ei kujuta ette, et mõnes Muhu külas lubaks keegi tänavareivi korraldamist. Seda ei juhtu ehk teisteski iseloomuga paikades nagu Setumaa või Kihnu.

Mis on Orissaares päris oma ja uhket, midagi, mida kusagil mujal ei ole? Merd on terve Eesti rannik täis, disko on Tallinnaski, isegi leegitsevad puuskulptuurid on juba kusagil ära tehtud. Töötoad, mingid zen-üritused – kõik see kõlab nagu Kalamaja koopia. Staadionitamm? Suure kampaaniaga sai puu kaardile viidud. Ja siis? On see nüüd päriselt jõuline sümbol, mida kasutatakse ja turundatakse? Ideed juba otsas?

Kaardile viimine paistabki orissaarlaste rahvuslik spordiala olevat – võiks üle minna kaardil püsimisele. Orissaarlased paiskasid mullegi oma vaidlustes, mida kõike kohalikku, ainult neile omast seal tehakse – aga turundage siis seda! Kui sellest alles eile kuulsin, et teil üleüldse mingi oma nägu on, ehk on viga ikkagi kellegi pidevalt poolel teel toppama jäävas töös?


KOMMENTAAR

Anu Viljaste
Orissaare kultuurimaja juhataja:

Kurb on lugeda nii õelat artiklit haritud inimese sulest. Seni teadsin mina, et orissaarlased on oma kultuuritegemistes muhulastega tugevalt ühte jalga käinud, olles läbi põimunud erinevates kollektiivides, nüüd siis korraga teie ja meie. Viimasel suurel peol sel suvel käis Tallinnas koos Orissaare kollektiividega tantsijaid-lauljaid ja pillimehi 111 noort inimest ja Muhust 12.
Käime meiegi ise väljas oma kultuuri tutvustamas. Kohe-kohe tuleme jälle Koguvasse, siis läheme Turusse, Itaaliasse, septembris esineme ERM-is vabariiklikul suursündmusel.

On orissaarlastelgi omad kindlad traditsioonilised üritused, mis on ja jäävad. Kui teie aga neid ei külasta, kohalikku lehte ei loe, siis kahjuks ei saagi neist teada.

On meilgi oma ja väga kaunis Jaani kihelkonna rahvariie ning tublid pärimuskultuuri kandjad ja hoidjad. Tulge ja ma tutvustan ka teile, saate ehk ühes krimiromaanis mõne kiitva lausega ära mainida.

Noored on tublid, et said festivaliga hästi hakkama. Olin ise igapäevane osaleja ja imestasin, kui puhas oli saar, ei töllerdanud seal hordide viisi nokastanud inimesi ega tüüdatud mind kui ühte vanematest külastajatest. Jah, tümps oli, kuid mitte nii häiriv. Olles vana lauluväljaku juures kasvanud, oli vali muusika üsna tihe õhtute täitja ja see oli vahva! Jah, peame koos Orissaare teenindusrahvaga ja festivali korraldajatega mõned asjad üheskoos läbi arutama, et järgmisel aastal kõik veel paremini sujuks.

Orissaare ei saagi ega tahagi olla samasuguse pärimuse kandja kui Muhu saar, sest meie, orissaarlaste ajalugu on kordades noorem. Saaremaa ja Jaani kihelkond on aga alati olnud ja muhulastega koostööd tehes kenasti toiminud. Laseme olla kõrvuti nii pärimuskultuuri kui ka nüüdiskultuuri nautijail, igaüks teeb oma valikud ise teineteist segamata. Õelate väljaütlemiste ja naabrite tänitamisega ei jõua me kuhugi.

Vello Runthal
Orisaare vallavanem:

Millised üritused toimuvad Saaremaal, sh Orissaares, on ikka meie kohalike enda otsustada. Kui meile meeldib, et meie ise ja me külalised saavad nädalavahetusel nautida muusikat, siis laskem seda teha.

Kui tulla nüüd möödunud nädalavahetusel Orissaares toimunud elamusfestivali I Land Sound juurde, siis minul on hea meel, et nädalavahetusel Orissaares selline vahva üritus toimus. Enamik tagasisidet, mis olen kohalikelt saanud, on väga positiivne. Festival oli hästi korraldatud, Orissaare külastajad pidasid ennast hästi üleval. Sündmusel osalenute hulgas oli nii kohalikke kui ka külalisi üle kogu Eesti. Eluaeg on meil siin korraldatud pidusid, kuhu võivad tulla ka külalised.

Juba sellel nädalavahetus on meil siin toimumas järjekordne Retrodisko, kus osaleb kindlasti üle tuhande inimese.

Olen kindel, et enamik osalejatest on saarlased, nii kohalikud kui ka meie lapsed, samuti külalised. Ja miks me ei või iseendale ja meie külalistele korraldada pidu, millest me ise ka tahame osa võtta?

Me ei tee üritusi eesmärgiga pääseda maailmakaardile, vaid ikka selleks, et meil endal siin saarel oleks parem elu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 111 korda, sh täna 1)