Ohtlik metsakahjur teeb Saaremaal laastamistööd (2)

Seni Eestis vaid üksikute leidudena esinenud ohtlik lehekahjur käsnalainelane on end sisse seadnud Kõrkkülas, kus vähemalt kümnel hektaril puudele tekitatud kahju on teadaolevalt selle rööviku esmakordne tõsisem laastamistöö Eesti pinnal.

KAHJURITE TÖÖ: Jaanis, Riina ja Gertrud Marii Kirs, kelle selja taga on näha lehtedest puhtaks söödud vahtrapuu.
Maanus Masing

“Vahtratel ja tammedel on lehed kõik nahka pandud, osa puid on nii raagus nagu oleks varakevad,” rääkis Kõrkkülas suvekodu omav Jaanis Kirs, kelle sõnul on mõnel puul pärast rööviku söömaaega säilinud vaid paar leheräbalat.

Kirs rääkis, et esimest korda märkas ta pisikesi musta värvi ussikesi õunapuudel maikuus, kuid ei teadnud siis neist röövikutest mitte midagi. Tuhandete liblikavastsete poolt raagu söödud puudest ajendatuna pöördus mees lõpuks keskkonnaagentuuri poole, kust sai kinnitust, et laastamistööd teinud tundmatu röövik on Euroopas üks ohtlikumaid lehtpuudekahjureid – käsnalainelane.

Röövikute kõhutäieks läksid ka kõik perekond Kirside kuue õunapuu lehed. Enne lehtede täielikku ärasöömist pritsis Jaanis puid MavrikVita taimekaitsevahendiga (toimeaine tau-fluvalinaat). Ehkki pritsimine peletas röövikud puudelt, oli laastamistöö juba tehtud ning õunasaaki sel aastal oodata ei ole. Täiesti paljaks söödi hoovis kasvav suur vaher, mille kaitseks midagi ette võtta ei õnnestunud. Jaanise sõnul oli lausa kõrvaga kuulda, kuidas vastsed lehti sõid, roomates ise samal ajal ka igal pool õues ringi.

Jaanis Kirs rääkis, et röövikuid leidus massiliselt ka tema soomlasest naabri õues, kuid ülejäänud külast on kahjuri kohta teateid napimalt.

Kõrkkülas lehekahjustuste ulatusega tutvumas käinud keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap ütles, et röövikute tekitatud kahju Kõrkkülas ulatub umbes kümnele hektarile. Lisaks paistab ulatuslikke kahjustusi olevat ka Paadla, Kaalupi ja Vägara lahe vahelisel niiskel alal, kuhu Õunap ligi ei pääsenud. Lehtedest on paljaks söödud järgmised puuliigid: tamm, vaher, kask, viirpuu, õunapuu, remmelgas, toomingas, samuti on kahjustatud kuuski ja mände. Rööviku suutäiteks on kõlvanud ka hundinui, pilliroog ja angervaks. Liigid, mida kahjur ära põlgab, on aga näiteks kirss, saar, türnpuu, kontpuu, humal, kadakas ja paakspuu.

Kõrkküla kahjustused on Eestis esmakordsed. Varem on kahjurit Eestis nähtud vaid liblikana: esimene leid on teada 1967. aastal Kohtla-Järvelt ja viimane leid 2014. aastal Sõrvest. Seni on Eestile lähim käsnalainelase tugevaastmeline kahjustus registreeritud 2008. a Lätis, kui Liepaja linna territooriumil oli täielikult raagu söödud 40 ha puistuid.

Põhjamaades on käsnalainelase eelistatumateks toidutaimedeks kased ja pajud. Suuremas osas oma levialast ja enamikul aastatel on tema arvukus madal, aga ajuti tõuseb see väga kõrgele ning röövikud söövad peremeespuud täiesti raagu.

Äärmuslikel juhtudel hukkuvad suurtel aladel kõik puud. “Kui lehtpuu üks kord paljaks süüakse, ei juhtu reeglina midagi, kuid juba kolmandal korral hakkavad puud kuivama, mis omakorda toob kaasa tüvekahjurid,” rääkis Heino Õunap. Kahjustuspuhang kestab 1–5 aastat ja vaibub kas toidupuuduse või haiguste tõttu.

Käsnalainelase lendlus toimub Eestis juuli lõpus ja augustis. Munakogumikud (300-450 muna) paiknevad puude tüvedel ja kujutavad endas liblika karvadega kaetud kollakaspruunikaid sõrmeotsa suuruseid tupsukesi, mis hakkavad juba eemalt silma.

Liblika vastsed kooruvad mai esimesel poolel ja nende areng kestab harilikult 40-50 päeva. Vastsed nukkuvad koorepragudes puude võrades ja tüvedel. Valmikud kooruvad 2-3 nädala pärast. Nii valmikud kui ka vastsed võivad tuule abil levida kaugele. Massilise paljunemise puhangu ajal munetakse kõikjale: kändudele, oksarisule, kividele, ehitistele, postidele jne.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 733 korda, sh täna 1)